{"id":23750,"date":"2011-12-23T19:43:21","date_gmt":"2011-12-23T16:43:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23750"},"modified":"2011-12-23T19:43:21","modified_gmt":"2011-12-23T16:43:21","slug":"kuidas-molekulid-parast-valguse-neelamist-energiat-liigutavad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23750","title":{"rendered":"Kuidas molekulid p\u00e4rast valguse neelamist energiat liigutavad"},"content":{"rendered":"

Michigani Osariigi \u00dclikooli teadlased kasutasid \u00e4ra sama p\u00f5him\u00f5tet, mille abil iluuisutajad k\u00e4te l\u00e4hemale t\u00f5mbamisel kiiremini p\u00f6\u00f6rlevad, et m\u00f5ista, kuidas molekulid p\u00e4rast valguse neelamist energiat \u00fcmber liigutavad.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

MSU keemik Jim McCusker ja postdoktorant Dong Guo t\u00f5estasid 84-aastase teooria paikapidavust. Pilt: Photo courtesy of MSU<\/p><\/div>\n

Impulsimomendi j\u00e4\u00e4vuse seadus on looduse \u00fcks p\u00f5hiomadusi – midagi sellist, mida astronoomid kasutavad kaugete planeetide \u00fcmber tiirlevate satelliitide tabamiseks. 1927. aastal ennustati, et seda seadust tasuks rakendada keemilistele reaktsioonidele, kuid selle otsest demonstratsiooni pole senini toimunud, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

Teadusajakirja Science<\/em> viimases numbris demonstreerib keemik Jim McCusker<\/strong> esmakordselt, et see efekt on olemas, ning pakub v\u00e4lja viise, kuidas teadlased saaksid seda ka \u00fcldiselt keemiliste reaktsioonide toimumise ennustamiseks ja kontrollimiseks kasutada.<\/p>\n

,,See idee on ringlenud juba kaua, ning seda on mingitel viisidel erinevates kontekstides ka kasutatud, kuid keegi pole kunagi m\u00f5elnud v\u00e4lja keemilist s\u00fcsteemi, mille abil saaks demonstreerida, kas see alusp\u00f5him\u00f5te ka vettpidav on,” lausus McCusker. ,,Meie tulemus mitte ainult ei t\u00f5esta selle p\u00f5him\u00f5tte kehtivust vaid v\u00f5imaldab meil alustada m\u00f5tlemist keemilistest reaktsioonidest t\u00e4iesti teise nurga all.”<\/p>\n

Katses koosnes kahe sarnase koostisega molekuli valmistamisest, mis t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja just nii, et need reageeriksid omavahel reaktsioonis, mida tuntakse fluorestsentsresonants-energia\u00fclekande (ingl. k. fluorescence resonance energy transfer<\/em> ehk FRET)\u00a0nime all. Valguse neeldumisel on \u00fcks molekul sunnitud selle energia molekuli \u00fchest otsast teise edastama.<\/p>\n

McCuskeri t\u00f6\u00f6r\u00fchm muutis \u00fche molekulis oleva aatomi identiteedi kroomist koobaltiks. See muutis molekuli omadusi ning l\u00f5petas reaktsiooni. \u00dchegi detekteeritava energia\u00fclekande puudumine koobaltit sisaldavas aines kinnitas h\u00fcpoteesi.<\/p>\n

,,Me t\u00f5estasime edukalt, et see printsiip kehtib,” s\u00f5nas McCusker. ,,On kerge kujutada ette nende ideede rakendamist teistes keemilistes protsessides, ning tegelikult kasutame me neid v\u00f5imalusi oma t\u00f6\u00f6grupis \u00e4ra juba praegu.”<\/p>\n

Teadlased loodavad, et nende tulemused m\u00f5jutavad uute keemiliste reaktsioonide v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamise kaudu erinevaid valdkondi, nende seas molekulaarelektroonikat, bioloogiat ja energiat\u00f6\u00f6stust.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Angular Momentum Conservation in Dipolar Energy Transfer<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Michigani Osariigi \u00dclikooli teadlased kasutasid \u00e4ra sama p\u00f5him\u00f5tet, mille abil iluuisutajad k\u00e4te l\u00e4hemale t\u00f5mbamisel kiiremini p\u00f6\u00f6rlevad, et m\u00f5ista, kuidas molekulid p\u00e4rast valguse neelamist energiat \u00fcmber liigutavad. Impulsimomendi j\u00e4\u00e4vuse seadus on looduse \u00fcks p\u00f5hiomadusi – midagi sellist, mida astronoomid kasutavad kaugete planeetide \u00fcmber tiirlevate satelliitide tabamiseks. 1927. aastal ennustati, et seda seadust tasuks rakendada keemilistele reaktsioonidele, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23753,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23750","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23750","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23750"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23750\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23753"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23750"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23750"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23750"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}