{"id":23756,"date":"2011-12-23T20:11:30","date_gmt":"2011-12-23T17:11:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23756"},"modified":"2011-12-23T20:13:00","modified_gmt":"2011-12-23T17:13:00","slug":"atlase-eksperiment-avastas-lhc-eksperimendis-uue-osakese","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23756","title":{"rendered":"ATLASe eksperiment avastas LHC eksperimendis uue osakese"},"content":{"rendered":"<p><strong>Birminghami ja Lancasteri \u00dclikoolide teadlased anal\u00fc\u00fcsisid ATLASe eksperimendi andmeid ning leidsid v\u00e4idetavalt esimesed otsesed t\u00f5endid uuest osakesest LHC-s.<\/strong><\/p>\n<p>Osake nimega chi b(3P) on uus meetod kombineerimaks ilu kvarki ja selle antikvarki nii, et need omavahel seostuksid. Nagu kuulsam Higgsi osakegi, on ka chi b(2P) boson, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/12\/111222102947.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_23757\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/111222102947-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23757\" class=\"size-medium wp-image-23757\" title=\"111222102947-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/111222102947-large-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/111222102947-large-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/111222102947-large-250x167.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/111222102947-large.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-23757\" class=\"wp-caption-text\">Vaade ATLASe detektorile. Pilt: ATLAS Experiment \u00a9 2007 CERN<\/p><\/div>\n<p><strong>Andy Chisholm<\/strong>, Birminghami \u00dclikooli doktorant, kes anal\u00fc\u00fcsi kallal t\u00f6\u00f6tas, s\u00f5nas: ,,LHC-s toimuvate miljardite osakestep\u00f5rgete anal\u00fc\u00fcsimine on v\u00e4ga huvitav. Neis andmetes peitub potentsiaalselt igasuguseid huvitavaid asju, ning meil \u00f5nnestus t\u00e4nu vedamisele vaadata \u00f5igel ajal \u00f5igesse kohta.&#8221;<\/p>\n<p>,,chi b(3P) on osake, mille olemasolu ennustasid mitmed teoreetikud, kuid mida varasemad eksperimendid pole t\u00e4heldanud &#8211; nende hulgas minu varasem t\u00f6\u00f6 D-Zero eksperimendis Chicagos,&#8221; selgitas <strong>dr James Walder<\/strong>, \u00fcks anal\u00fc\u00fcsi kallal t\u00f6\u00f6tanud teadlasi.<\/p>\n<p>,,chi b(3P) kergemaid kaaslaseid t\u00e4heldati juba ligi 25 aasta eest. Meie uued m\u00f5\u00f5tmised on suurep\u00e4raseks viisiks fundamentaalosakestele m\u00f5juvate j\u00f5udude teoreetiliste arvutuste testimisel, viies meid sammu v\u00f5rra l\u00e4hemale universumit koos hoidvate j\u00f5udude m\u00f5istmisele,&#8221; lausus <strong>dr Miriam Watson<\/strong>, \u00fcks Birminghami grupi liikmeid.<\/p>\n<p>,,Kuigi inimesed on \u00f5igustatult Higgsi bosonist rohkem huvitatud, tuleneb suur osa igap\u00e4evaeluliste objektide massist tugevast vastastikm\u00f5just, mida me uurime chi b abil,&#8221; \u00fctles ATLASe eksperimendi juht professor <strong>Roger Jones<\/strong>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/12\/111222102947.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Birminghami ja Lancasteri \u00dclikoolide teadlased anal\u00fc\u00fcsisid ATLASe eksperimendi andmeid ning leidsid v\u00e4idetavalt esimesed otsesed t\u00f5endid uuest osakesest LHC-s. Osake nimega chi b(3P) on uus meetod kombineerimaks ilu kvarki ja selle antikvarki nii, et need omavahel seostuksid. Nagu kuulsam Higgsi osakegi, on ka chi b(2P) boson, kirjutab ScienceDaily.com. Andy Chisholm, Birminghami \u00dclikooli doktorant, kes anal\u00fc\u00fcsi kallal [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23757,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-23756","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23756","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23756"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23756\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23757"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23756"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23756"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}