{"id":23766,"date":"2011-12-30T20:46:36","date_gmt":"2011-12-30T17:46:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23766"},"modified":"2011-12-30T20:46:36","modified_gmt":"2011-12-30T17:46:36","slug":"teadlased-mootsid-temperatuuri-nanomeetri-skaalas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23766","title":{"rendered":"Teadlased m\u00f5\u00f5tsid temperatuuri nanomeetri skaalas"},"content":{"rendered":"

Illinois\u2019 uurijad arendasid v\u00e4lja uut t\u00fc\u00fcpi elektro-soojusliku nanosondi, mis on v\u00f5imeline iseseisvalt pinget ja temperatuuri kontrollima, olles kontaktis nanomeetri-skaalas puutepunktiga.<\/strong><\/p>\n

Integreeritud k\u00fcttekehadega aatomj\u00f5umikroskoobi konsoolitippe on laialdaselt kasutatud pol\u00fcmeerkilede kirjeldamiseks elektroonikas, optilistes seadetes, ravimites, v\u00e4rvides ja katetes. Neid kuumutatud tippe kasutatakse ka teadust\u00f6id l\u00e4bi viivates laborites, uurimaks uusi ideid nanolitograafias ja andmetalletuses. Samuti leiavad tipud kasutust nanomeetri skaalas soojusvoo alusteadmiste uurimisel, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Illinois\u2019 \u00dclikooli elektrokeemiline konsool, milles on nanomeetri skaalas elektroodi tipp integreeritud mikrok\u00fcttekehaga. Pilt: Illinois\u2019 \u00dclikool <\/p><\/div>\n

\u201eMe oleme v\u00e4lja arendanud uut t\u00fc\u00fcpi elektro-soojusliku nanosondi,\u201c v\u00e4itis William King<\/strong>, Illinois\u2019 \u00dclikooli professor. \u201eMeie elektro-soojuslik nanosond on v\u00f5imeline iseseisvalt kontrollima pinget ja temperatuuri nanomeetri skaalase puutepunktiga. See saab nanomeetri skaalase kontaktipunktiga m\u00f5\u00f5ta ka temperatuurist s\u00f5ltuvat pingest.\u201c<\/p>\n

K\u00e4esoleva uurimust\u00f6\u00f6 esimene autor Patrick Fletcher<\/strong> s\u00f5nas j\u00e4rgmist: \u201eMeie eesm\u00e4rgiks on sooritada elektro-soojuslikke m\u00f5\u00f5tmisi nanomeetri skaalas. Meie elektro-soojuslikku nanosondi on v\u00f5imalik kasutada n\u00e4iteks pooljuhtide, termoelektriliste seadete ja ferroelektrikute omaduste m\u00f5\u00f5tmiseks nanomeetri skaalas.\u201c<\/p>\n

Elektro-soojuslikud sondid ernevad laialdaselt kasutatavatest soojuslikest nanosondidest. Neil on kolm elektrilist rada konsooli tippu. Neist radadest kaks kannavad soojendavat voolu, samas kui kolmas v\u00f5imaldab l\u00e4bi viia elektrilisi m\u00f5\u00f5tmisi nanomeetri skaalas. Kaks elektrilist rada on eraldatud konsooli tipus oleva dioodi liitekohaga. Kuna konsooli kavand on keerukas, on sonde v\u00f5imalik kasutada igas aatomj\u00f5umikroskoobis.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201eThermoelectric voltage at a nanometer-scale heated tip point contact<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Illinois\u2019 uurijad arendasid v\u00e4lja uut t\u00fc\u00fcpi elektro-soojusliku nanosondi, mis on v\u00f5imeline iseseisvalt pinget ja temperatuuri kontrollima, olles kontaktis nanomeetri-skaalas puutepunktiga. Integreeritud k\u00fcttekehadega aatomj\u00f5umikroskoobi konsoolitippe on laialdaselt kasutatud pol\u00fcmeerkilede kirjeldamiseks elektroonikas, optilistes seadetes, ravimites, v\u00e4rvides ja katetes. Neid kuumutatud tippe kasutatakse ka teadust\u00f6id l\u00e4bi viivates laborites, uurimaks uusi ideid nanolitograafias ja andmetalletuses. Samuti leiavad tipud kasutust […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":23767,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23766","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23766"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23766\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23767"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23766"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23766"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}