{"id":23769,"date":"2011-12-30T20:46:57","date_gmt":"2011-12-30T17:46:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23769"},"modified":"2011-12-30T20:46:57","modified_gmt":"2011-12-30T17:46:57","slug":"uut-tuupi-metall-sugaval-maa-all","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23769","title":{"rendered":"Uut t\u00fc\u00fcpi metall s\u00fcgaval Maa all"},"content":{"rendered":"

S\u00fcgaval Maa sisemuses valitsev purustav r\u00f5hk ja k\u00f5rged temperatuurid pigistavad aatomid ja elektronid nii tihedalt kokku, et nende vastasm\u00f5ju muutub. Maa s\u00fcgavuse kasvades materjalid muutuvad. Uute katsete ja superarvutitega tehtud arvutustega avastati, et raudoksiid l\u00e4bib s\u00fcgaval Maa all valitsevatel tingimustel uut t\u00fc\u00fcpi \u00fclemineku. Raudoksiid (FeO) on Maa alusmantlis \u00fche k\u00f5ige laialdasemalt levinum mineraali, ferropericlase<\/em>\u2019i koostisosa.<\/strong><\/p>\n

Teadusajakirjas Physical Review Letters<\/em> peatselt ilmuvas v\u00e4ljaandes avaldatava uurimust\u00f6\u00f6 tulemused v\u00f5ivad muuta meie arusaama Maa s\u00fcgavuse d\u00fcnaamikast ja magnetv\u00e4lja k\u00e4itumisest,\u00a0 mis kaitseb meie planeeti kahjulike kosmiliste kiirguste eest, kirjutab Pysorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: iStockphoto<\/p><\/div>\n

Ferropericlase sisaldab nii magneesium- kui raudoksiidi. Imiteerimaks Maa s\u00fcgavuses valitsevaid ekstreemseid tingimusi laboris, uuris teadust\u00f6\u00f6 meeskond, sealhulgas uurimust\u00f6\u00f6 kaasautor Ronald Cohen<\/strong>, raudoksiidi elektrijuhtivust atmosf\u00e4\u00e4rilisest r\u00f5hust kuni 1,4 miljonit korda suurematel r\u00f5hkudel ja 2200o<\/sup>C-st k\u00f5rgematel temperatuuridel \u2013 see vastab tuuma-mantli piirialal valitsevate tingimustega. Teadlased rakendasid ka uut arvutusmeetodit, mis kasutab vaid fundamentaalf\u00fc\u00fcsikat, mudeldamaks keerukaid mitmekehalisi elektronidevahelisi vastasm\u00f5jusid. Nii teooria kui katsed viitavad FeO uut t\u00fc\u00fcpi metalliseerumisele.<\/p>\n

Seesugustel ekstreemsetel tingimustel l\u00e4bivad ainete koostisosad tavaliselt struktuurilisi, keemilisi, elektroonilisi ja teisi muutusi. Vastupidiselt senisele arvamusele muutus raudoksiid isoleerivast (elektrit mittejuhtivast) seisundist \u00fclijuhtivaks metalliks 690 000 atmosf\u00e4\u00e4ri ja 1650 o<\/sup>C juures \u2013\u00a0 seejuures struktuurilisi muutusi l\u00e4bimata. Eelnevates uurimust\u00f6\u00f6des on j\u00e4reldatud, et FeO metalliseerumine on seotud selle kristallstruktuuri muutusega. K\u00e4esoleva uurimuse tulemus n\u00e4itab aga, et raudoksiid v\u00f5ib olla olenevalt temperatuurist ja r\u00f5hust nii isolaator kui metall.<\/p>\n

\u201eK\u00f5rgetel temperatuuridel on raudoksiidi kristallides aatomid paigutunud sama \u00fclesehitusega kui aatomid tavalise lauasoola (NaCl) kristallis,\u201c selgitas Cohen. \u201eNii nagu ka lauasool on FeO toatemperatuuril hea isolaator \u2013 see ei juhi elektrit. Varasemad m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itasid raudoksiidi metalliseerumist k\u00f5rgetel temperatuuridel ja r\u00f5hkudel, kuid seni arvati, et see toimus uue kristallstruktuuri moodustumise tagaj\u00e4rjel. Meie uued uurimust\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad aga FeO metalliseerumist ilma \u00fchegi struktuurimuutuseta; selleks on vajalik kombineerida teatud temperatuur ja r\u00f5hk. Meie teooria n\u00e4itab ka seda, et elektronide k\u00e4itumine \u00fchendi metalliliseks muutmiseks erineb teistest ainetest, mis muutuvad metalliliseks.\u201c<\/p>\n

Cohen j\u00e4tkas: \u201eTulemused viitavad sellele, et raudoksiid juhib elektrit kogu oma stabiilsuse ulatuses Maa alusmantlis. Raudoksiidi metalliline faas parandab elektromagneetilist vastasm\u00f5ju vedela koore ja alusmantli vahel. Sellel on j\u00e4relm\u00f5jud v\u00e4listuumas tekkivale Maa magnetv\u00e4ljale, muutes viisi, kuidas magnetv\u00e4li levib Maa pinnale. Seda seet\u00f5ttu, et FeO elektrijuhtivus tekitab magnetomehaanilise sidestuse Maa mantli ja tuuma vahel.\u201c<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00fcgaval Maa sisemuses valitsev purustav r\u00f5hk ja k\u00f5rged temperatuurid pigistavad aatomid ja elektronid nii tihedalt kokku, et nende vastasm\u00f5ju muutub. Maa s\u00fcgavuse kasvades materjalid muutuvad. Uute katsete ja superarvutitega tehtud arvutustega avastati, et raudoksiid l\u00e4bib s\u00fcgaval Maa all valitsevatel tingimustel uut t\u00fc\u00fcpi \u00fclemineku. Raudoksiid (FeO) on Maa alusmantlis \u00fche k\u00f5ige laialdasemalt levinum mineraali, ferropericlase\u2019i koostisosa. […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":23771,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-23769","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23769\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23771"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}