![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/fig_1est.gif\" "\\"fig_1est\\"")
<\/a>Joonis1. \u00d5hu laetud osakeste tekkimise ja arengu lihtsustatud skeem.<\/p><\/div>\n
Suurusest s\u00f5ltub n\u00e4iteks kui kaugele osake organismis levib, s.t osakese teekond organismis. Suuremad osakesed peatuvad ninas, v\u00e4himad j\u00f5uavad kopsu s\u00fcgavustesse. Koostisest s\u00f5ltub sissehingatu keemiline m\u00f5ju organismile. Seega v\u00f5iks ju teada, mis see ikkagi on, mis kopsudesse satub. Edasi vaadates s\u00f5ltub osakeste suurusest ja koostisest see, kui agaralt ja milliseid pilvi nad atmosf\u00e4\u00e4ris moodustavad. See, et pilved ja neist alla sadav m\u00f5jutavad igap\u00e4evaelu, on ilmne. Seega v\u00f5iks ka paremini teada, kuidas vastavad osakesed ikkagi v\u00e4lja kujunevad. Joonis 1 pakub \u00fcht lihtsustatud pilti, kuidas osakesed v\u00f5iksid praeguste teadmiste j\u00e4rgi tekkida ja areneda. Osakeste kujunemise t\u00e4psem mehhanism pole sugugi piisavalt h\u00e4sti teada, vaatamata sadadele ja tuhandetele juba tehtud \u00fcksikuurimustele.<\/p>\n
<\/strong><\/p>\n Eesti ja Soome teadlaste (Aare Luts, Tiia-Ene Parts, Urmas H\u00f5rrak, Heikki Junninen, Markku Kulmala) uurimuse eesm\u00e4rgiks oli testida uut meetodit \u00f5hu ioonide tekkimise ja arengu uurimiseks. Selleks loodi seade, mis v\u00f5imaldas tekitada soovitud vanustega ioone, m\u00f5jutada osakeste arengut \u00f5hu koostise. muutmise abil, ja suunata kujunenud osakesed mass- ja liikuvusspektromeetritesse [4,5].<\/p>\n Joonis 2. Eksperimendi \u00fcldine skeem.<\/p><\/div>\n Joonis 2 pakub vaate \u00fcldisele skeemile, kuidas \u00f5hu koostist muudeti ja kuidas saadud uusi osakesi uuriti. Liikuvusspektromeeter annab teada ioonide hulgad m\u00f5\u00f5detavates liikuvusvahemikes (sellest saab arvutada ligikaudsed ioonide hulgad suurusvahemikes), mass-spektromeeter annab aga teada, milliste massidega need ioonid olid.<\/p>\n Tulemused kinnitasid meetodi rakendatavust ja andsid ka uusi sisulisi teadmisi. K\u00f5igepealt sai selgeks, et \u00f5hus on umbes\u00a0 1 s vanuste ioonide koostis ikka oluliselt erinev ca 20 s vanuste ioonide omast. Kirjanduses on selle kohta mitmesuguseid n\u00e4htust seletada p\u00fc\u00fcdvaid v\u00e4iteid, tihtipeale umbes selliseid, et k\u00f5ik \u201dolulised\u201d nii suurte \u00f5huioonide muundumise ja keemilise modifitseerumise protsessid l\u00f5pevad 1 s jooksul p\u00e4rast ioonide teket. Ega ikka ei l\u00f5pe k\u00fcll, aga ioonide vanuste vahemik 1 ja m\u00f5nek\u00fcmne sekundi vahel on eriti nigelalt l\u00e4bi uuritud, millest j\u00e4reldub, et selles\u00a0 suunas tuleb ka edaspidi t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\u00a0 Veel uuriti m\u00f5nede \u00f5hus leiduvate lisandgaaside m\u00f5ju. Leitud ioonkoostise muutumise trendid v\u00f5iksid olla ekstrapoleeritavad ka tavalistele atmosf\u00e4\u00e4ritingimustele. K\u00f5igepealt m\u00f5jutab ilma ja inimesi veeaur, mida on igal pool ja mis v\u00f5iks tegelikult m\u00f5jutada pea k\u00f5ike. Seej\u00e4rel tuleb arvestada diet\u00fc\u00fclamiiniga (DEA), mis on \u00f5hus t\u00e4iesti olemas ja mille kohta on varasemalt teada et 1 sekundi vanuste koroonaga tekitatud ioonide spekter nihkub DEA m\u00f5jul n\u00f6 keskmiste ioonide piirkonda, \u201dkeskmised\u201d on aga praeguste teadmiste j\u00e4rgi n\u00f6 pudelikaelaks, kust edasine areng peab l\u00e4bi minema. Seega, kui \u201ckeskmiste\u201d piirkonnas toimub areng, on see eriti huvitav. DEA on mingis m\u00f5ttes oluline ka inimese tervisele, aga see oleks juba edasise uurimise teema. Praeguste teadmiste juures oli uus info juba see, millised ained ja kuidas aitavad osakestel \u201dkeskmiste pudelikaelast\u201d l\u00e4bi minna. Ja l\u00f5puks\u00a0 on \u00f5hus olemas joodiaurud. Praeguste teadmiste kohaselt v\u00f5ib ka looduslik jood olla teatud tingimustes uute osakeste allikaks. T\u00e4psemalt pole just palju teada.<\/p>\n Joonis 3. \u00d5hu negatiivsete ioonide liikuvusspektrite muutused, mis on tingitud joonise legendis m\u00e4rgitud tingimustest.<\/p><\/div>\n M\u00f5ned tuvastatud m\u00f5judest on kujutatud joonisel 3, millel on n\u00e4ha, et kas ja kuidas muutsid uued tingimused ioonide suurusjaotust. Kui m\u00f5nel uuel juhul osutub suurusjaotus olevat teistsugune, on see oluline info, kuna t\u00f5estab, et uued tingimused kas soodustavad v\u00f5i takistavad teatud liiki osakeste arengut. Graafikud on saadud sel viisil, et uutes tingimustes saadud spektritest on maha lahutatud esialgsete tingimuste korral m\u00f5\u00f5detud spektrid. Tulemuseks on m\u00f5ju n\u00f6 v\u00f5imendatud kujul (ilma v\u00f5imenduseta v\u00f5iks osa muutusi muu info varjus m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4da). K\u00f5ige tugevamini m\u00f5jus jood. Joonisel kujutatu n\u00e4itab, et joodi m\u00f5jul tekkis oluliselt rohkem raskemaid ioone, ja raskema otsa uued osakesed v\u00e4hendasid spektri kergema otsa kontsentratsioone. Ka massijaotus muutis oma kuju, kusjuures huvitav oli\u00a0 veel see, et massijaotus s\u00f5ltus ka \u00f5huniiskusest. Teised muutused olid v\u00e4iksemad, aga mitte t\u00e4htsusetud. N\u00e4iteks DEA v\u00f5ib soodustada raskemate ioonide teket ja ka spetsiifilise suurusega klastreid, mitte k\u00f5iki v\u00f5imalikke, mida ta seniste teadmiste alusel v\u00f5iks moodustada. Veeaur tekitas ioonid, mis on uued selles m\u00f5ttes, et senistes kirjanduses kirjeldatud eksperimentides pole nad praktiliselt m\u00e4rkimist leidnudki. Seet\u00f5ttu on nad midagi uut, mis v\u00e4\u00e4rib juba selle t\u00f5ttu edasist uurimist.<\/p>\n Rohkem saab teemast ja tulemustest lugeda artiklist:<\/p>\n http:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0021850211001182<\/a>.<\/p>\n Aerosoolist \u00fcldiselt saab rohkem lugeda:<\/p>\n [1] http:\/\/meteo.physic.ut.ee\/kkfi\/index_files\/huvilisele\/aerosoolid\/atmosfaar_kui_aerosool.html<\/a>,<\/p>\n [2] http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Aerosol<\/a>,<\/p>\n [3] http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Aerosool<\/a>.<\/p>\n Mass-spektromeetriast ja liikuvusspektromeetriast saab lugeda:<\/p>\n<\/a><\/a>