<\/p>\n
Esimest korda on eksperimentaalselt kinnitatud vaakumis ilmnevaid l\u00fchikese elueaga gluoonp\u00f6\u00f6riseid. Parimal juhul on nende abil v\u00f5imalik seletada, kust harilik aine suurema osa oma massist saab.<\/strong><\/span><\/span><\/span><\/p>\n Tavaliste tuumade massi moodustavad prootonid ning neutronid, iga tuumaosake koosneb omakorda kolmest kvargist. Kvarkide enda mass moodustab nukleonide massist vaid t\u00fchised 1%, \u00fclej\u00e4\u00e4nud massiosa annab aga tugev j\u00f5ud, mille vahendajateks on gluoonid ning mis hoiavad tuumaosakesi koos. Kvantkromod\u00fcnaamika abil on seni suudetud v\u00e4ga edukalt neid massisuhteid arvutada, ent siiski ei ole selge, kuidas see n\u00e4htus reaalsuses toimub.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n \u00dche v\u00f5imaluse kohaselt v\u00f5ivad gluoonite poolt tekitatavad v\u00e4ljad v\u00e4\u00e4nduda, luues vaakumis p\u00f6\u00f6riselisi struktuure. Kui kvargid selliseid silmuseid l\u00e4bivad, omandavad kvargid suurema energia, muutes neid seega raskemaks. N\u00fc\u00fcd on Relativistlike Raskete Ioonide P\u00f5rguti (RHIC) abil Brookhaveni rahvuslikus laboratooriumis (BNL) selliseid p\u00f6\u00f6riseid ka eksperimentaalselt n\u00e4htud BNL-i poolt tekitatavates tulekerades. Brookhaveni kiirendi j\u00e4ljendab tingimusi, mis valitsesid siis, kui universum oli vaid m\u00f5ne mikrosekundi vanune, p\u00f5rgatades k\u00f5rgetel energiatel omavahel raskeid vase -v\u00f5i kullaioone. Protsessi k\u00e4igus luuakse \u201etulekera,\u201c mille keskmes k\u00fc\u00fcndivad temperatuurid 4 triljoni kelvinini. Selline temperatuur on piisav, et luua kvark-gluoon plasma, kokkup\u00f5rkel tekkivaid osakesi uuritakse detektoriga STAR.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Kui aga kaks iooni p\u00f5rkavad kokku nii, et nende massikeskmed ei ole t\u00e4ielikult kohakuti, hakkab \u201etulekera\u201c p\u00f6\u00f6rlema, tekitades enda \u00fcmber tugeva magnetv\u00e4lja. \u201eEeldades, et gluoonite poolt tekitavad p\u00f6\u00f6rised eksisteerivad, peaks tekkiv magnetv\u00e4li p\u00f5hjustama plasma sees erinevalt laetud osakeste eraldumise,\u201c \u00fctles Dmitri Kharzeev<\/strong>, BNL-s t\u00f6\u00f6tav teoreetik, kes sellise n\u00e4htuse ilmnemist ette ennustas. \u201eSee oli t\u00e4pselt see, mida ka STAR-i uurimisr\u00fchm n\u00e4gi \u2013 positiivselt laetud kvargid hakkasid liikuma \u00fches suunas ning negatiivselt laetud kvargid teises,\u201c kinnitas Nu Xu<\/strong>, STAR-i t\u00f6\u00f6r\u00fchma eestk\u00f5neleja. Nimetatud leide esitleti ka 15.veebruaril Ameerika F\u00fc\u00fcsika Seltsile. \u201eSee on otsene eksperimentaalne t\u00f5end \u00fchest kvantkromod\u00fcnaamika poolt ennustatavast n\u00e4htusest, mida laborites seni veel n\u00e4htud ei olnud,\u201c \u00fctles Krisha Rajagopal <\/strong>Massachusettsi Tehnoloogia instituudist: \u201esee kinnitab meie arusaamist, et gluoonite poolt loodud v\u00e4ljades esinevad p\u00f6\u00f6rised.\u201c<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Vaakumis leiduvaid p\u00f6\u00f6riseid on k\u00f5ige paremini n\u00e4ha kvark-gluoon plasmas, mille loomine n\u00f5uab k\u00f5rgete energiatega kokkup\u00f5rkeid. Antud fenomeni saab kinnitada uurides laetud osakeste eraldumise ulatust madalamatel energiatel. Aasta teisel poolel loodavad RHIC uurijad hakata ioone p\u00f5rgatama j\u00e4rjest madalamatel ja madalamatel energiatel. Nad arvavad, et kvarkide eraldumine madalamatel energiatel enam ei toimu, kui kvark-gluoon plasmat enam ei teki.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Siiski ei ole selge, miks gluoonite poolt loodud p\u00f6\u00f6rised \u2013 instantonid \u2013 siiski piisavalt sagedasti tekivad, et enamikele nukleonidele mass anda. Vastust selle k\u00fcsimusele loodetakse leida m\u00f5\u00f5tes laetud kvarkide eraldumise astet RHIC-s tuleviku kokkup\u00f5rgetes. \u201eNeed v\u00f5ivad aidata teada saada, kui sagedasti t\u00e4nap\u00e4evases universumis instantone ikkagi tekib,\u201c \u00fctles Kharzeev.<\/p>\n Allikas:<\/p>\n The New Scientist<\/p>\n “Atom Smasher shows vacuum of space in a twist”<\/a><\/p>\n Lisaks:<\/p>\n