{"id":23893,"date":"2011-12-29T00:49:26","date_gmt":"2011-12-28T21:49:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23893"},"modified":"2014-12-26T01:39:15","modified_gmt":"2014-12-25T22:39:15","slug":"kui-maal-oleks-kaks-kuud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23893","title":{"rendered":"Kui Maal oleks kaks kuud…"},"content":{"rendered":"

Idee kahe kuuga Maast on ulmekirjandusest juba korduvalt l\u00e4bi k\u00e4inud. Hiljuti aga on t\u00e4rganud ideid reaalsest kahe kuuga Maast. Kuu kaugema k\u00fclje omadused panid teadlased arvama, et kunagi tiirles Maa \u00fcmber ka teine kuu, mis hiljem praeguse kuuga kokku p\u00f5rkas ning selle osaks sai. Alates 2006. aastast on teadlased j\u00e4lginud pisemaid teiseseid kuusid, mis meie Maa-Kuu s\u00fcsteemi kuuluvad – need meetripikkused kuud p\u00fcsivad vaid paar kuud ning lahkuvad siis.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Maa ja Kuu n\u00e4htuna teelt Veenuseni. See vaade v\u00f5iks sarnaneda vaatega kahele kuule Maalt. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Kuid mis oleks, kui Maal olekski praegu kaks kuud? Kui erinev oleks elu meie planeedil? Astronoom ja f\u00fc\u00fcsik Neil. F. Comins<\/strong> viis l\u00e4bi m\u00f5tteeksperimendi ning j\u00f5udis m\u00f5ningate v\u00e4ga huvitavate tulemusteni, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Maa-Kuu s\u00fcsteem on meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemis ainus omataoline. Kuu moodustab 1\/81 Maa massist – enamik teisi kuusid moodustavad oma emaplaneedist k\u00f5igest 3\/10 000. Kuu suurus on \u00fcks peamisi tegureid keerukate elusorganismide olemasolule Maal. See taevakeha vastutab k\u00f5rgete t\u00f5usude eest, mis tekitas varase Maa \u00fcrgse ,,supi”; t\u00e4nu sellele on \u00f6\u00f6p\u00e4ev 24 tunni pikkune; see valgustab tervet hulka eluvorme, mis elavad ja jahivad toitu \u00f6\u00f6sel; ning see hoiab meie planeedi kaldenurga just sellise, et s\u00e4iliksid aastaajad.<\/p>\n

Teise kuu olemasolu muudaks seda k\u00f5ike.<\/p>\n

Selles kahe kuuga Maa m\u00f5tteeksperimendis v\u00e4idab Comins, et Maa-Kuu s\u00fcsteem tekkis nii nagu see tekkis juba enne kolmanda keha lisandumist s\u00fcsteemi -vaja on samu algtingimusi, mis v\u00f5imaldasid elul tekkida. See kuu, mida me nimetame siin Luna’ks, asuks Maa ja Kuu vahel.<\/p>\n

Luna ilmumine tekitaks Maal kaose. Selle gravitatsioonij\u00f5ud sikutaks planeeti tugevalt, p\u00f5hjustades tohutuid tsunaamisid, maav\u00e4rinaid ja vulkaanide k\u00f5rgendatud aktiivsust. Vihmaga maapinnale j\u00f5udev tahm ja kemikaalid p\u00f5hjustaksid massilise liikide v\u00e4ljasuremise.<\/p>\n

Paari n\u00e4dala p\u00e4rast hakkaksid asjad aga maha rahunema.<\/p>\n

Luna harjuks oma asukohaga Maa ja Kuu vahel \u00e4ra. M\u00f5lema keha k\u00fclget\u00f5mme tekitaks uuel kuul maapinna moondumist ning p\u00f5hjustaks vulkaanilist aktiivsust, sarnanedes seega Jupiteri kuu Ioga. Pidev vulkaaniline aktiivsus muudaks Luna pinna siledaks ja \u00fchtlaseks, tehes sellest kauni objekti, mida \u00f6\u00f6siti taevas j\u00e4lgida.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Foto Jupiteri \u00fcmber tiirlevast Iost n\u00e4itab teiste kuude ja nende emaplaneetide suuruse erinevust. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Kuu ja Luna \u00fchendatud valgus p\u00f5hjustaks palju valgemaid \u00f6id, ning nende erinevad p\u00f6\u00f6rlemisperioodid t\u00e4hendaks seda, et Maal oleks v\u00e4hem t\u00e4iesti pimedaid \u00f6id. Selle tagaj\u00e4rjel tekiksid uut moodi \u00f6ise eluviisiga loomad – \u00f6\u00f6siti jahtivatel loomadel oleks oma saaki parem n\u00e4ha, kuid saak ise arendaks v\u00e4lja paremaid varjamismehhanisme. Vajadus ellu j\u00e4\u00e4da viiks kavalamate ja intelligentsemate \u00f6ise eluviisiga loomadeni.<\/p>\n

Inimesed peaksid selle uue kahe kuuga Maa s\u00fcsteemiga harjuma ning kohanduma. K\u00f5rgemad t\u00f5usud t\u00e4hendaksid rannal elamise l\u00f5ppu – m\u00f5\u00f5na ja t\u00f5usu vahe oleks m\u00f5\u00f5detav meetrites. L\u00e4hedus veele on vajalik kanalisatsiooni t\u00fchjendamiseks ja kaupade transpordiks, kuid k\u00f5rgemate t\u00f5usude ja suurenenud erosiooni t\u00f5ttu tuleks leida erinevaid viise, kuidas ookeane saaks kaupade liigutamiseks ja reisimiseks kasutada. Seega oleks asustatava ala osakaal Maal tunduvalt v\u00e4iksem.<\/p>\n

Lisaks muutuks ka aja m\u00f5\u00f5tmine. Meie praegune kuude s\u00fcsteem oleks sobimatu. Selle asemel tuleks v\u00f5tta kasutusele t\u00e4ielike ja poolikute kuude s\u00fcsteem, mis v\u00f5taks arvesse kahe kuu liikumist.<\/p>\n

L\u00f5puks p\u00f5rkaksid Luna ja Kuu kokku, tekitades sellise Kuu, nagu see on praegu – lisaks liiguks see Maast kaugemale. Nende kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjel sajaks Maapinnale suurel hulgal prahti, viies j\u00e4rgmise massilise liikide h\u00e4vinemiseni. L\u00f5pptulemuseks oleks \u00fcks Maa \u00fcmber tiirlev kuu ning j\u00e4rgmise ajastu elu algus.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Lisaks: “What If the Earth Had Two Moons?: And Nine Other Thought-Provoking Speculations on the Solar System<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Idee kahe kuuga Maast on ulmekirjandusest juba korduvalt l\u00e4bi k\u00e4inud. Hiljuti aga on t\u00e4rganud ideid reaalsest kahe kuuga Maast. Kuu kaugema k\u00fclje omadused panid teadlased arvama, et kunagi tiirles Maa \u00fcmber ka teine kuu, mis hiljem praeguse kuuga kokku p\u00f5rkas ning selle osaks sai. Alates 2006. aastast on teadlased j\u00e4lginud pisemaid teiseseid kuusid, mis meie […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23894,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-23893","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23893","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23893"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23893\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23894"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23893"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23893"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23893"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}