{"id":23914,"date":"2011-12-30T00:44:09","date_gmt":"2011-12-29T21:44:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23914"},"modified":"2011-12-30T10:48:31","modified_gmt":"2011-12-30T07:48:31","slug":"efektiivsemad-fotoelemendid-tanu-kvanttappidele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23914","title":{"rendered":"Efektiivsemad fotoelemendid t\u00e4nu kvantt\u00e4ppidele"},"content":{"rendered":"<p><strong>Fotoelektriline tehnoloogia on sammu v\u00f5rra l\u00e4hemal tulevikule t\u00e4nu Riikliku Taastuva Energia Laboratooriumi (<em>National Renewable Energy Laboratory<\/em> ehk NREL) teadlastele, kes demonstreerisid hiljuti kvantt\u00e4ppidel p\u00f5hinevat fotoelementi, mille v\u00e4line kvantefektiivsus on \u00fcle 100 protsendi. <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_23915\" style=\"width: 478px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/quantum-solar.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23915\" class=\"size-full wp-image-23915 \" title=\"quantum-solar\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/quantum-solar.jpg\" alt=\"\" width=\"468\" height=\"183\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/quantum-solar.jpg 468w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/quantum-solar-300x117.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/quantum-solar-250x97.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 468px) 100vw, 468px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23915\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: Wikipedia<\/p><\/div>\n<p>Uus fotoelement kasutab protsessi, mida nimetatakse Mitme Eksitoni Genereerimiseks (<em>Multiple Exciton Generation<\/em> ehk MEG), mis toodab \u00fche neelatud footoni kohta rohkem kui \u00fche elektron-auk paari. Fotoelemendi efektiivsuseks m\u00f5\u00f5deti 114%, kirjutab <a href=\"http:\/\/ecogeek.org\/component\/content\/article\/3668\">Ecogeek.org<\/a>.<\/p>\n<p>See uuendus v\u00f5imaldab suurendada p\u00e4ikesepaneelide efektiivsust, ning seda tehnoloogiat saab valmistada suure tootlikkusega rullilt-rullile meetodil. Kvantt\u00e4ppide abil v\u00f5iks fotoelementide efektiivsus t\u00f5usta teoreetiliselt kuni 35% v\u00f5rra. Uurimuse k\u00e4igus valmistatud kihilise elemendi kihid koosnevad l\u00e4bipaistva juhtiva materjaliga kaetud peegeldumisvastasest klaasist, nanostruktuursest tsinkoksiidi kihist, plii seleniidi kvantt\u00e4ppide kihist, mida on t\u00f6\u00f6deldud etaandi\u00fc\u00fcli ja h\u00fcdrasiiniga; ning \u00f5hukesest kulla kihist \u00fclemise elektroodi jaoks.<\/p>\n<p>Tuleks aga t\u00e4hele panna, et see ei t\u00e4henda, et kogu paneelil oleks \u00fcle 100% koguefektiivsus (see oleks termod\u00fcnaamika seisukohalt v\u00f5imatu). Kvantefektiivsus t\u00e4hendab vaid seda, et elemendis tekkivate elektron-auk paaride arv on suurem kui neelduvate footonite arv. MEG pakutavad edusammud t\u00e4hendavad siiski, et p\u00e4ikesepaneelide j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond on energia kogumisel palju efektiivsem.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/ecogeek.org\/component\/content\/article\/3668\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Fotoelektriline tehnoloogia on sammu v\u00f5rra l\u00e4hemal tulevikule t\u00e4nu Riikliku Taastuva Energia Laboratooriumi (National Renewable Energy Laboratory ehk NREL) teadlastele, kes demonstreerisid hiljuti kvantt\u00e4ppidel p\u00f5hinevat fotoelementi, mille v\u00e4line kvantefektiivsus on \u00fcle 100 protsendi. Uus fotoelement kasutab protsessi, mida nimetatakse Mitme Eksitoni Genereerimiseks (Multiple Exciton Generation ehk MEG), mis toodab \u00fche neelatud footoni kohta rohkem kui \u00fche [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23915,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-23914","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23914","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23914"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23914\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23915"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23914"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23914"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23914"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}