{"id":23945,"date":"2011-12-31T14:19:01","date_gmt":"2011-12-31T11:19:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23945"},"modified":"2011-12-31T14:19:01","modified_gmt":"2011-12-31T11:19:01","slug":"molekulaarne-vaibakudumine-kahemootmelised-boorhappe-%e2%80%9evorgustikud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23945","title":{"rendered":"Molekulaarne vaibakudumine: kahem\u00f5\u00f5tmelised boorhappe \u201ev\u00f5rgustikud&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><strong>Stabiilsed kahem\u00f5\u00f5tmelised orgaaniliste molekulide v\u00f5rgustikud on olulised koostisosad paljudes nanotehnoloogilistes protsessides. Vaid \u00fche aatomi j\u00e4meduste v\u00f5rgustike k\u00f5rgekvaliteediline tootmine suurima v\u00f5imaliku stabiilsusega on aga siiani olnud t\u00f5eline v\u00e4ljakutse. N\u00fc\u00fcd aga l\u00f5id M\u00fcncheni teadlased seesuguseid v\u00f5rgustikke boorhappe molekulidest.<\/strong><\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_23946\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/theartofmole.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23946\" class=\"size-medium wp-image-23946\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/theartofmole-300x300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/theartofmole-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/theartofmole-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/theartofmole-250x250.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/theartofmole.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-23946\" class=\"wp-caption-text\">Skaneeriva elektronmikroskoopia kuvand molekulaarsest mudelist. Pilt: TU Muenchen<\/p><\/div>\n<p>F\u00fc\u00fcsikute meeskond arendas doktor <strong>Markus Lackinger<\/strong>i ja professor <strong>Thomas Bein<\/strong>i juhendamisel v\u00e4lja protsessi, mille abil saavad nad boorhappe koostisosadest ehitada k\u00f5rgekvaliteedilisi pol\u00fcmeerist v\u00f5rgustikke, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-art-molecular-carpet-weaving-d-networks.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>\u201eVaibad\u201c, mida f\u00fc\u00fcsikud punuvad, koosnevad korrastatud kahem\u00f5\u00f5tmelistest struktuuridest. Neid struktuure loovad ise-organiseeruvad boorhappe molekulid grafiitpinnal. Vee t\u00f5rjumise t\u00f5ttu seonduvad molekulid kokku \u00fche aatomi paksusteks v\u00f5rgustikeks, mida hoiavad koos keemilised sidemed. See on asjaolu, mis muudab antud v\u00f5rgustiku v\u00e4ga p\u00fcsivaks. Korrap\u00e4rase meek\u00e4rje-sarnase paigutuse tulemuseks on nano-ehituslik pind, mille poore on v\u00f5imalik kasutada n\u00e4iteks p\u00fcsivate vormidena metallist nano-osakeste tootmisel.<\/p>\n<p>M\u00f5ned molekulaarsed vaibad on peaaegu veatud, kuid need mudelid pole kahjuks eriti stabiilsed. Neis on molekulide vahelised seosed v\u00e4ga n\u00f5rgad \u2013 n\u00e4iteks vesiniksidemed v\u00f5i van der Waalsi j\u00f5ud. Selle variandi eeliseks on aga see, et normaalstruktuuris esinevaid vigu parandatakse ise-organisatsiooni protsesside k\u00e4igus. Halvad sidemed l\u00f5hustatakse selleks, et korralikud sidemed saaksid moodustuda.<\/p>\n<p>Mitmete rakenduste tarbeks on siiski tarvis mehaaniliselt, soojuslikult ja keemiliselt stabiilseid molekulaarseid v\u00f5rgustikke. Seesuguseid vastupidavaid molekulaarseid vaipu on v\u00f5imalik luua molekulide \u00fchendamisega tugevate keemiliste sidemete abil. Nende vaipade miinuseks on aga v\u00e4ltimatute punumisvigade esinemine, mida pole suure seondumise j\u00f5u t\u00f5ttu enam v\u00f5imalik parandada.<\/p>\n<p><strong>Markus Lackinger<\/strong> leidis n\u00fc\u00fcd koos kolleegidega viisi, kuidas luua molekulaarseid vaipu p\u00fcsivate kovalentsete sidemetega ilma m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete punumisvigadeta. Meetod p\u00f5hineb &#8220;sidumisreaktsioonil&#8221;, mille abil luuakse \u00fcksikutest boorhappe molekulidest molekulaarne vaip. See on kondensatsioonireaktsioon, mille k\u00e4igus vabanevad vee molekulid. Kui seondumine leiab aset veidi \u00fcle 100\u00b0C-stel temperatuuridel vaid v\u00e4hese vee olemasoluga, on vigu v\u00f5imalik punumise k\u00e4igus parandada. Tulemuseks on kauaoodatud v\u00f5luvaip: stabiilsed ja h\u00e4sti korrastatud \u00fchekihilise ehitusega molekulid.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-art-molecular-carpet-weaving-d-networks.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel:\u00a0\u201e<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nn2032616\">Synthesis of well-ordered COF monolayers: Surface growth of nanocrystalline precursors versus direct on-surface polycondensation<\/a>\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Stabiilsed kahem\u00f5\u00f5tmelised orgaaniliste molekulide v\u00f5rgustikud on olulised koostisosad paljudes nanotehnoloogilistes protsessides. Vaid \u00fche aatomi j\u00e4meduste v\u00f5rgustike k\u00f5rgekvaliteediline tootmine suurima v\u00f5imaliku stabiilsusega on aga siiani olnud t\u00f5eline v\u00e4ljakutse. N\u00fc\u00fcd aga l\u00f5id M\u00fcncheni teadlased seesuguseid v\u00f5rgustikke boorhappe molekulidest. F\u00fc\u00fcsikute meeskond arendas doktor Markus Lackingeri ja professor Thomas Beini juhendamisel v\u00e4lja protsessi, mille abil saavad nad boorhappe koostisosadest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":23946,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-23945","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23945","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23945"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23945\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23946"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23945"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23945"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23945"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}