{"id":23959,"date":"2011-12-31T14:21:24","date_gmt":"2011-12-31T11:21:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23959"},"modified":"2011-12-31T14:21:24","modified_gmt":"2011-12-31T11:21:24","slug":"nutikas-optiline-ahi-voib-vahendada-paikesepatareide-tootmiskulu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23959","title":{"rendered":"Nutikas optiline ahi v\u00f5ib v\u00e4hendada p\u00e4ikesepatareide tootmiskulu"},"content":{"rendered":"<p><strong>Fotogalvaaniline tehnoloogia on \u00fcks puhtamaid elektri tootmise viise. Siiski on p\u00e4ikesepaneelide tootmisprotsess \u00fcsna energiakulukas, mist\u00f5ttu on selles vallas piisavalt arenguruumi. Head asja on aga\u00a0v\u00f5imalik teha veelgi paremaks. T\u00e4pselt seda teevadki teadlased USA Riiklikus Taastuvenergia Laboratooriumis. Nad leidsid viisi, kuidas v\u00e4hendada p\u00e4ikesepatareide valmistamiseks kuluva energia hulka ja muuta p\u00e4ikesepatareid ka t\u00f5husamaks. See on v\u00f5imalik optilise ahju abil: ahi soojendab r\u00e4nisubstraati, millest valmistatakse p\u00e4ikesepaneele.<\/strong><\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsikud avastasid, et r\u00e4ni 1000<sup>0<\/sup>C-ni kuumutamiseks kasutatavate tavap\u00e4raste ahjude asemel v\u00f5iksid nad rakendada enda loodud optilist ahju. See soojendab r\u00e4ni v\u00f5imsa valguse abil ning kasutab tavalise ahjuga v\u00f5rreldes poole v\u00e4hem energiat. Sellele lisaks on optilise ahju abil parem eemaldada r\u00e4nilt mustust, mist\u00f5ttu on seda kasutades v\u00f5imalik valmistada t\u00f5husamaid p\u00e4ikesepaneele, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.treehugger.com\/solar-technology\/brighter-way-make-solar-cells-optical-furnace.html\">Treehugger.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_23960\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/optical-furnace_x616.jpeg.492x0_q85_crop-smart.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23960\" class=\"size-medium wp-image-23960\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/optical-furnace_x616.jpeg.492x0_q85_crop-smart-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/optical-furnace_x616.jpeg.492x0_q85_crop-smart-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/optical-furnace_x616.jpeg.492x0_q85_crop-smart-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/optical-furnace_x616.jpeg.492x0_q85_crop-smart.jpg 492w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23960\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: NREL<\/p><\/div>\n<p>Teadlaste t\u00f6\u00f6 on varases staadiumis \u2013 siiani on uurijatel \u00f5nnestunud parandada toodetavate p\u00e4ikesepatareide t\u00f5husust vaid poole protsendi v\u00f5rra. Laborikatsete p\u00f5hjal arvavad nad aga, et t\u00f5husust on v\u00f5imalik t\u00f5sta nelja protsendi v\u00f5rra \u2013 umbes 16-lt protsendilt 20-ni. See oleks suur edasiminek p\u00e4ikeseenergiat\u00f6\u00f6stuses, milles on oluline isegi pooleprotsendiline t\u00f5us t\u00f5hususes. Loodetavasti on seda optilist ahju v\u00f5imalik rakendada t\u00f6\u00f6stuses v\u00f5imalikult kiiresti, et l\u00f5igata kasu soodsamalt valmistatavatest p\u00e4ikesepaneelidest.<\/p>\n<p><strong>Ere tulevik p\u00e4ikesepaneelide jaoks<\/strong><\/p>\n<p>K\u00f5ik solaartehnoloogia l\u00e4bimurded, edasiminekud ja viimistlused, mis muudavad p\u00e4ikeseenergia kogumiseks, salvestamiseks ja kasutamiseks vajaminevate seadmete tootmise, paigaldamise ja t\u00f6\u00f6tamise odavamaks, lisanduvad aja jooksul kasvavas tempos. Need viitavad tulevikule, kus p\u00e4ikeseenergia v\u00f5ib maksta v\u00e4hem kui 80 eurosenti vati kohta ning kus maailma p\u00e4ikeseenergiatootjate\u00a0v\u00f5imsus gigavattides aasta kohta pidevalt\u00a0t\u00f5useks.<\/p>\n<p>See pole aga imerohi k\u00f5ikide probleemide vastu\u00a0p\u00e4ikeseenegia vallas. Energiatalletus on j\u00e4tkuvalt suureks v\u00e4ljakutseks: p\u00e4ikeseenergia t\u00f6\u00f6tab k\u00f5ige paremini kombineerituna teiste \u201epuhaste\u201c allikatega. Edasiminek\u00a0toimub, kuid j\u00e4tkuvat progressi ei tohiks v\u00f5tta iseeneesestm\u00f5istetavana.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.treehugger.com\/solar-technology\/brighter-way-make-solar-cells-optical-furnace.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Fotogalvaaniline tehnoloogia on \u00fcks puhtamaid elektri tootmise viise. Siiski on p\u00e4ikesepaneelide tootmisprotsess \u00fcsna energiakulukas, mist\u00f5ttu on selles vallas piisavalt arenguruumi. Head asja on aga\u00a0v\u00f5imalik teha veelgi paremaks. T\u00e4pselt seda teevadki teadlased USA Riiklikus Taastuvenergia Laboratooriumis. Nad leidsid viisi, kuidas v\u00e4hendada p\u00e4ikesepatareide valmistamiseks kuluva energia hulka ja muuta p\u00e4ikesepatareid ka t\u00f5husamaks. See on v\u00f5imalik optilise ahju [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":23960,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-23959","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23959","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23959"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23959\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23959"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23959"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23959"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}