Allj\u00e4rgnev tekstirida p\u00e4rineb Teadusbussi listist. Arutluse all oli k\u00fcsimus …\u00a0 aga see on esimeses postituses ka kirjas. Kirjades viidatud “Teadusbussi seminar” on Tartu \u00dclikoolis korraldatav seminarikursus, kus tudengitel on v\u00f5imalik harjutada teadusteatri tegemist. Mis arutelu tulemus on? Seda on isegi keeruline l\u00fchidalt s\u00f5nastada. Lugege ise, m\u00f5elge kaasa.<\/p>\n
Niisiis:<\/p>\n
———————–<\/p>\n
Tere!<\/p>\n
Edastan kirja, mille Henn saatis.<\/p>\n
Parimat,<\/p>\n
Taavi Adamberg<\/p>\n
—– Forwarded Message —-<\/p>\n
From: Henn Voolai<\/p>\n
To: Taavi Adamberg<\/p>\n
Sent: Wednesday, 22 October, 2008 9:42:37<\/p>\n
Subject: Re: [FP:1561] Teadusbussi seminarikursus<\/p>\n
Tere!<\/p>\n
Mul j\u00e4i eile \u00fcks jutt r\u00e4\u00e4kimata. See puudutas katsete seletamise vajalikkust. Kui leiad, et see v\u00f5iks olla \u00fcldhuvitav, pane listi.<\/p>\n
M\u00f5ne aasta eest \u00fches Terevisiooni saates tehti vahukoorest ja moosist vedela l\u00e4mmastiku abil j\u00e4\u00e4tist. Mida me n\u00e4gime? J\u00e4\u00e4tisesegule kallati peale mingit vedelikku, mis tossas, siis segati seda segu, kallati veel vedelikku, segati veel ja oligi j\u00e4\u00e4tis valmis. Millist infot edastati? R\u00e4\u00e4giti, et vedelik on vedel l\u00e4mmastik, mis on v\u00e4ga k\u00fclm, temperatuuriga -196 \u00b0C. Ja oligi praktiliselt k\u00f5ik. Katse oli efektne, sest j\u00e4\u00e4tis sai valmis paari minutiga. Kuid mis seal ikkagi toimus? Mida sai teada inimene, kes ei tea vedelast l\u00e4mmastikust mitte midagi? Praktiliselt tuhkagi.<\/p>\n
Seda kinnitab vestlus oma 11 aastase pojapojaga, kellega koos saadet vaatasime. Probleeme oli tal palju ja muist tuli jutu k\u00e4igus juurde. Kust l\u00e4mmastikku saab? Kuidas teda vedelaks tehakse? Miks ta \u00e4ra ei k\u00fclmu, sest vesi k\u00fclmub juba null kraadi juures? Mis toss see oli, kas l\u00e4mmastik? Miks vedelal l\u00e4mmastikul on kogu aeg \u00fcks temperatuur, aga vesi on t\u00e4na Anne kanalis soe, kuid homme k\u00fclm? Miks k\u00fclm asi sooja jahutab?<\/p>\n
K\u00fcsisin, kas oli huvitav katse? Oli jah, k\u00f5las vastus. Kas f\u00fc\u00fcsika hakkas huvitama? Ei, sest ma ei saa nagunii midagi aru.<\/p>\n
Henn<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere k\u00f5igile,<\/p>\n
minu meelest on tegemist v\u00e4ga ilmeka n\u00e4itega. See on igasuguse teadusteatri keskne probleem – MIDA tahetakse saavutada? Kas vaid seda, et oleks “fun” (vaid teatri-efekti)? V\u00f5i ikka teadust kah? Vaid teatri-efekt on ju ka tore – muudame f\u00fc\u00fcsika kuvandi \u00fchiskonnas positiivsemaks (f\u00fc\u00fcsika on asi, millega saab nii lahedaid asju teha – mis siis et ma sellest aru ei saa). Aga kui \u00f5hku j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga palju vastuseta k\u00fcsimusi, siis k\u00f5lab res\u00fcmee t\u00e4pselt nii nagu Henn Voolaiu pojapojal Rasmusel – “ei taha tegeleda f\u00fc\u00fcsikaga”..<\/p>\n
Olgu \u00f6eldud, et oma FMP loengute demonstratsioonides ma EI pane r\u00f5hku efektile. Ma teadlikult EI esine eduka mustkunstniku rollis. Ei kontrolli katseid eelnevalt \u00fcle. Kui katse v\u00e4lja ei tule, siis p\u00fc\u00fcan tekitada \u00fcldist arutelu eba\u00f5nnestumise p\u00f5hjuste \u00fcle. Ja leian, et see on veelgi \u00f5petlikum kui \u00f5nnestumine. Kokkuv\u00f5tteks leian, et k\u00f5ige harivam on selline demokatse, mis esialgu EI \u00f5nnestu. Siis anal\u00fc\u00fcsitakse negatiivset tulemust, selle alusel k\u00f5rvaldatakse eba\u00f5nnestumise p\u00f5hjus ning – l\u00f5puks saadakse ka positiivne tulemus. Kuiv\u00f5rd ka teadusteater v\u00f5iks niimoodi asjale l\u00e4heneda, on vist omaette arutelu teema…<\/p>\n
parimatega,<\/p>\n
Kalev Tarkpea<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Olen Kaleviga t\u00e4iesti n\u00f5us, et eba\u00f5nnestunud katse v\u00f5ib \u00f5petada palju rohkem, kui ludinal toimunu. K\u00f5ik s\u00f5ltub eba\u00f5nnestumise p\u00f5hjuste anal\u00fc\u00fcsist. Nii annab ka n\u00e4iteks auto rikke p\u00f5hjuse otsimine palju rohkem teadmisi autost, kui sellega lihtsalt ringi kimamine. Aastaid tagasi, kui vaieldi selle \u00fcle, kas veneaja kandidaat on uue doktoriga samav\u00e4\u00e4rne v\u00f5i mitte, m\u00f5tlesin kaunis t\u00f5siselt doktorit\u00f6\u00f6 peale. Ja seda plaanisin teha just meelega eba\u00f5nnestumisele viidud f\u00fc\u00fcsika demonstratsioonidest ja nende kasutamisest \u00f5ppt\u00f6\u00f6s. Isegi termini m\u00f5tlesin v\u00e4lja: disturbed experiments. Kuid selgus, et sai ka ilma selle t\u00f6\u00f6ta hakkama.<\/p>\n
Henn<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Terekest \u00fcle pika aja<\/p>\n
Kui Henn l\u00f5petas oma kirja j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n
><\/p>\n
> K\u00fcsisin, kas oli huvitav katse? Oli jah, k\u00f5las vastus. Kas f\u00fc\u00fcsika<\/p>\n
> hakkas huvitama? Ei, sest ma ei saa nagunii midagi aru.<\/p>\n
><\/p>\n
> Henn<\/p>\n
><\/p>\n
Viidates seejuures aastatevanusele terevisiooni klipile, kus tehti “uut asja” esimest korda, siis nukrusega vaatan, et n\u00fc\u00fcd 3+ aastat hiljem pole mingit arengut toimunud. Samad k\u00fcsimused tekivad, kui vaadata Eesti Ekspressi Triki Eri all ( http:\/\/www.ekspress.ee\/2008\/10\/23\/varia\/ ) olevad meie Teadusbussi raskekahurv\u00e4e \u00fclesastumisi videol\u00f5ikudes. Tuleb lausa tunnistada, et … sittagi pole muutunud. Ei tea palju neid videoklippe l\u00f5igati v\u00f5i palju oli osalistel aega ette valmistada, aga l\u00f5pptulemuseks oli suur pettumus. Terevisioon oli Live-s, seal saab andestada pea k\u00f5ik eksinud, vale m\u00f5ttel\u00f5nga v\u00f5i s\u00f5nakasutuse, aga nende vanade (fundamentaalsete) eksperimentide juures olid ikka sellised prohmakaid sees, et valus vaadata. Tegemist on vist \u00fcldise n\u00e4htusega, et “keskmine inimene”, on v\u00f5imeline asjadest aru saama, millega ta ise tegeleb, kuid kohe kindlasti ei suuda seda teistele arusaadavalt seletada\/esitada. Selle p\u00f5hjal tuleb teha j\u00e4reldus, et teiste \u00f5petamise amet on maailma k\u00f5ige raskem ja sellega peaksid tegelema k\u00f5ige helgemad inimesed ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kesikud peaksime hoopis ise otsima \u00f5petust. Kas meil siis on inimest, kes \u00f5petaks, kuidas oma asjast teistele arusaadavalt r\u00e4\u00e4kida?<\/p>\n
L\u00f5petuseks irooniaga t\u00f5mbaks paralleeli nende f\u00fc\u00fcsika “trikkide” ja\u00a0 seal k\u00f5rval olevate mustkunsti trikkide vahele: illusionist Meelis “Miraakel” Kubo t\u00e4itis oma eesm\u00e4rgi 100%-lt, luues t\u00f5elise illusiooni, kui meie teadusbussi inimesed failisid totaalselt, suutma seletada illusioonina n\u00e4ivat tegelikust. “Mission accomplished” v\u00f5i kuidas????<\/p>\n
Kui teile selle kirja sisus midagi segaseks j\u00e4i, siis mina olen s\u00fc\u00fcdi<\/p>\n
Argo<\/p>\n
P.S IDEE: ma arvan ,et Eesti koolides k\u00e4raks Trikibuss sama h\u00e4sti kui Teadusbuss, eriti veel, kui J\u00fcrgen Veber aegajalt k\u00e4iks ja selle \u00e4ra kaotaks.<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Terekest,<\/p>\n
n\u00f5ustun, et tegemist on \u00fcha enam “s\u00f5upiznesiga”. Eks ole isegi tehtud nii teadus- kui trikiteatrit. Aga kui otsida tagamaid, siis p\u00f6\u00f6raksin t\u00e4helepanu kolmele aspektile:<\/p>\n
1. Piir mitte-igava teadusteatri ja trikiteatri vahel on ime\u00f5huke. Liiatigi k\u00fcsimusele: “mis paneks lapsed huvituma?” ei ole veel adekvaatset vastust olemas.<\/p>\n
2. Teadusbuss on teinud arendust\u00f6\u00f6d k\u00f5ikv\u00f5imalikes muudes suundades (t\u00f6\u00f6toad jms), kuid kvaliteetne etteaste (mis iganes vormis siis) on miskip\u00e4rast tagaplaanile j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
3. Teadusbussi vastu tunnevad huvi igasugu mitte-haridus-asutused, kelle suvep\u00e4evadel, messidel ja teab mis muudel \u00fcritustelt oodatakse tegijatelt tsirkust. Ehk peaks neid pikemalt saatma kui varem v\u00f5i muul moel distantseeruma sedalaadi tegevusi meie p\u00f5hieesm\u00e4rgist. Ehk teisis\u00f5nu kui tegijad teevad rohkem showd kui k\u00e4ivad koolides, avaldab puht harjumus m\u00f5ju kooli etenduse kvaliteedile.<\/p>\n
Ehk olekski aeg see triki- ja teadusteatri temaatika p\u00e4evakorda v\u00f5tta ja otsast aju r\u00fcndama hakata. Niisama kaagutades ei parane ju miskit..<\/p>\n
PS! Pealkiri Triki-eri t\u00e4hendabki, et seal esitatakse TRIKKE, mitte TEADUST selle taga. Isek\u00fcsimus muidugi, kas me (antud juhul siis mina ja Aigar) peaks sellise asjaga \u00fcldse tegelema…<\/p>\n
Parema tuleviku nimel,<\/p>\n
Andres Juur<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere,<\/p>\n
Andres, ma ei ole n\u00f5us, et me tasahilju trikimeesteks kaldume. Endiselt, ikka ja alati on k\u00f5ige \u00e4hvardavam\/t\u00f5en\u00e4olisem kaldumine kergema vastupanu teele … st see ja krooniline ajapuudus on puuduj\u00e4\u00e4kide p\u00f5hiolemus, kuidas iganes need siis \u00fchel v\u00f5i teisel korral avalduvad … kui keegi saab millestki teisiti aru, siis peaks seda korrigeerima \ud83d\ude42<\/p>\n
Argo, kas Su kiri on m\u00f5eldud retoorilisena v\u00f5i Sa t\u00f5epoolest ei m\u00e4leta, kuidas taolised tule-eile-meile haltuuraotsad s\u00fcnnivad? Kas Sa arvad, et peaksime ka Triki-eri’s tegema asju a la Koit Timpmanni koolikatsed?<\/p>\n
Kui Su kirjas midagi segaseks j\u00e4i, siis see, kelle v\u00f5i mille peale Sa nukrutsed ja mille peale mitte? St kas halvasti on kogu me f\u00fc\u00fcsikute-keemikute askeldamine, teadusbuss v\u00f5i on kiri konkreetsetele isikutele suunatud? Sest v\u00f5rdlus Trikibuss-Teadusbuss, kirja adressaatide valik ning ka kirja p\u00f5hjalikkus justkui viitavad millelegi t\u00f5sisele … samas ei tea Sa meie t\u00e4nastest tegemistest ju tuhkagi, st kuidas Sa saaksid meid tervikuna nukrust tekitavaks lugeda? \u00dctled ka, et kes ei k\u00fc\u00fcndi v\u00f5iks ehk tegemata j\u00e4tta … mine v\u00f5ta kinni.<\/p>\n
Muidugi kirjutan ma alla k\u00f5igile avaldustele, kus n\u00f5utakse teadusbussi tegemiste-seletamiste kvaliteedi t\u00f5stmist. Aga mida ja kuidas – need alati sellised kummist teemad, ei lase end h\u00e4sti m\u00f5\u00f5ta v\u00f5i kaaluda. Sest olid ju need omaaegsed Terevisiooni esinemised (v\u00e4hemasti eelk\u00f5nealune j\u00e4\u00e4tise tegemise klipp) korralikult ette valmistatud, sellegipoolest, \u00f5igustatud \u00fctlemiseks leiab p\u00f5hjuse alati … st alati saab paremini.<\/p>\n
Noorematele kolleegidele selgituseks: Argo Lukner on \u00fcks nendest, kes Teadusbussi 2005.aastal tegijana k\u00e4ima vedas.<\/p>\n
J\u00f5udu tegijatele!<\/p>\n
Parimat,<\/p>\n
kaido<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere k\u00f5igile,<\/p>\n
Andres on minu meelest k\u00f5ik olulise v\u00e4ga t\u00e4pselt v\u00e4lja \u00f6elnud. Seonduvalt arvan, et TB peab k\u00f5ikjal PR-tegevuses selgesti formuleerima oma kaks n\u00e4gu: Teadusbuss ja Teatribuss (Tsirkusebuss? Trikibuss?). Ja selle teisega tegelemises pole mitte midagi halba, sest see kindlasti arendab tegijate esinemisoskusi ja “keerab” \u00fchiskonnas f\u00fc\u00fcsika kuvandit positiivsemaks (seda, et tegemist on nii- ja naasuguse f\u00fc\u00fcsikaseadusega, v\u00f5ib publikule \u00e4ra mainida ju ka Trikibussi esineja. Isegi siis, kui ta ei seleta tulemust korrektselt “lahti”). Etenduse tellijalt tuleb siis alati selgesti k\u00fcsida, kumba ta eelk\u00f5ige saada soovib – kas teadust v\u00f5i teatrit. Kui Andres kirjutab, et “…PS! Pealkiri Triki-eri t\u00e4hedabki, et seal esitatakse TRIKKE, mitte TEADUST selle taga.” siis see ongi etenduse selge deklareerimine eelk\u00f5ige teatriks (tsirkuseks) ja sellisena tuleb etendust ka v\u00f5tta…<\/p>\n
AJ: Isek\u00fcsimus muidugi, kas me (antud juhul siis mina ja Aigar) peaks sellise asjaga \u00fcldse tegelema…<\/p>\n
KT: Miks mitte, kui j\u00f5uate ja see endale l\u00f5bu pakub. Kui aga f\u00fc\u00fcsika\u00f5pingud juba t\u00f5siselt kannatama hakkavad, siis peaks k\u00fcll hoogu maha v\u00f5tma..<\/p>\n
parimatega,<\/p>\n
Kalev<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Kas Teadusbussi eesm\u00e4rk on teha tsirkust v\u00f5i teatrit?<\/p>\n
Tsirkus ei hari, teater harib. Lapsi paneb f\u00fc\u00fcsikast huvituma teater, mitte tsirkus. Kas ma eksin?<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere,<\/p>\n
Et jutt teemast m\u00f6\u00f6da ei l\u00e4heks, juhin noore kolleegi t\u00e4helepanu j\u00e4rgnevale:<\/p>\n
TB eesm\u00e4rk on populariseerida reaalained (eriti f\u00fc\u00fcsikat ja koolinoorte seas). Teater\/tsirkus\/misiganes on vaid VAHEND selle teostamiseks. Eesm\u00e4rk pole 30 minutiga f\u00fc\u00fcsikat selgeks \u00f5petada vaid parandada \u00fcldsuse suhtumist teadusesse ning meelitada noori seda \u00fclikooli \u00f5ppima…<\/p>\n
parimat,<\/p>\n
Andres Juur<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tervitus unetutele \ud83d\ude42<\/p>\n
Mattiase kirja vastuseks, Andrese kirja laienduseks:<\/p>\n
Eks s\u00fcgama diskussiooni tekitamiseks peaksime oma m\u00f5isted \u00e4ra defineerima. Et mis on tsirkus ja mis teater Teadusbussi kontekstis. Kuna v\u00e4ga palju s\u00f5ltub \u00fcrituse formaadist, publikust, ajaraamidest ja meeleolust, siis selget piiri on ka v\u00e4ga raske t\u00f5mmata\u00a0…\u00a0.\u00a0Arvan n\u00e4iteks, et\u00a0teatri-tsirkuse piir ei jookse sealt, kus seletatud eksperimendist saab\u00a0seletamata eksperiment.<\/p>\n
(Just “tsirkus” teatri vastandina\u00a0tekitab minus segadust … sest kui ma kujutan ette tsirkuse etendust, kus publik naudib liikumistega t\u00e4idetud aega ja ruumi, siis mida \u00fchist on f\u00fc\u00fcsikute eksperimentidel sellega? Sama h\u00e4sti v\u00f5iksime k\u00f5rvutada raamatu esitlust ja tsirkust … l\u00f5puni utreerides – tsirkus ise ongi see tsirkus mida f\u00fc\u00fcsikud tegema peaksid, kui nad h\u00e4sti tsirkust teeksid\u00a0\ud83d\ude42<\/p>\n
Vastu lausudes: inimesed ometi tunnevad huvi mustkunsti v\u00f5i kaarditrikkide vastu? Kas selliste vaatamine harib meid kuidagi? Ilmselt mitte.\u00a0Aga huvi tekitab? (Et, pagan, kuidas ta seda k\u00fcll teeb?) Minu arvates tekitab …\u00a0igal juhul olen ma kohanud rohkem kaarditrikkide harrastajaid kui f\u00fc\u00fcsikatrikkide harrastajaid. Ehk siis j\u00e4llegi, minu arvates ei ole siin \u00fcks-\u00fchest seost.<\/p>\n
Mina ei tulnud f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima sellep\u00e4rast, et ma seda h\u00e4sti m\u00f5istnud oleksin. F\u00fc\u00fcsika oli minu jaoks v\u00e4ljakutse, midagi, millest ma arvasin, et see on keeruline, aga sellega saab igasuguseid mulle meeldivaid asju teha. Sestap ma ise eelistan pikale ja lohisevale seletusele tulemuse vastandamist tavaarusaamadega (et ohhoo, vaat mis juhtus) ning publiku juhatamist trepi jalamile, mida m\u00f6\u00f6da \u00fcles sammudes v\u00f5ib j\u00f5uda arusaamisele (erinevus trikimeestest).<\/p>\n
Parimat,<\/p>\n
kaido<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere!<\/p>\n
See, kuidas inimesed hindavad t\u00f6\u00f6projekti mahtu ja tulemust on oluliselt erinev, kas inimene teeb seda ise, v\u00f5i vaatab kuidas teine teeb ja “kohmitseb”. Peavad olema asjad, mis toimib kui \u00f5litatult ja on t\u00f5epoolest rohkem show, kui sisu. Aga see t\u00f5stab usaldust tegijate vastu. N\u00e4itab, k\u00f5rvalseisjale, tegijad on osakajad, nad saavad millegagi hakkama. Nii nagu inimesed peavad ise milleski kaasa l\u00f6\u00f6ma, saavad nad v\u00e4ga kiirelt kohe aru, et 2 minutit ladusat demo show on kuude pikkune t\u00f6\u00f6…ning tekitab k\u00fcsimusi ja huvi nendele kohe vastus saada.<\/p>\n
Kalevil on \u00f5igus, kui nendele kohe pole v\u00f5imalik vastust otsima hakata, siis j\u00e4rgmine kord tihti ei hakata \u00fcldse k\u00fcsimagi. Maailm on huvitavaid asju t\u00e4is.<\/p>\n
Ka, David Copperfieldi show videos on hoopis midagi muud v\u00f5rreldes sellega, kui minna kohale ja vaadata mis toimub…ettevalmistus igaks t\u00f5sisemaks asjaks on v\u00e4ga p\u00f5hjalik, k\u00e4ib kohmitsemine, et kole, ja kui pole huvitatud, kuidas see k\u00f5ik toimib, siis ongi igav, aga…seal on kohal inimesed, kellele on kohe v\u00f5imalik k\u00fcsimusi esitada, ja kes, well nad ei vasta, nad teevad rohkem m\u00fcstilist juttu, aga show eesm\u00e4rk on ka teine…<\/p>\n
Aga see mis ma tegelikult tahtsin \u00f6elda on see et iga turustusplaani oluline osa on sihtr\u00fchmade defineerimine ja nende erisuste, huvide ja vajaduste v\u00e4lja selgitamine. Selle j\u00e4rgneb anal\u00fc\u00fcs, kuidas iga sihtr\u00fchmaga t\u00f6\u00f6tada. Teadusbussi sihtr\u00fchmad on v\u00e4ga heterogeenne grupp. Tegevus peab sisaldama asju nendele lastele, kes on oma m\u00f5ttega v\u00e4ga kaugel asjast, aga ka sellele “treffneristile\/n\u00f5okale”, kes tuleb 1-2 aasta p\u00e4rast \u00fclikooli ja deklareerib \u00fclbelt 6 kuu p\u00e4rast et T\u00dc on vaimses arengus surnud koht ja \u00f5ppej\u00f5ud on zombid. Mina lisaksin muuseas siia gruppi veel \u00fche seltskonna: need on lapsevanemad, kellel on eelh\u00e4\u00e4lestus et \u00fclikool ei \u00f5petanud neile midagi vajalikku. Seda p\u00f5hjusel et nende inimeste k\u00e4es on 80% toimivast majandusest ja nende otsused ning hoiakud on meile olulised. Ja turu n\u00f5udlus on oluline komponent oleks v\u00f5imalik ka intellektuaalselt huvitavamaid\/olulisemaid asju teha.<\/p>\n
Neid gruppe ei tohi vastandada ja pakkuda tuleb kogu spektris, v\u00f5i konkreetselt endale selgeks teha, et selliste ja selliste sihtr\u00fchmadega me ei tegele. Ja vastus on seal kuskil vahel, sest bussi ja demo formaat minu meelest p\u00f5him\u00f5tteliselt ei v\u00f5imalda v\u00e4ga s\u00fcvitsi asjaga minna. J\u00e4rgmised astmed on vajalikud.<\/p>\n
See et inimesed vajavad isiklikku arengut, see on v\u00e4ga hea. Selle asja nimi on karj\u00e4\u00e4riredel…ja sama funktsiooni ei tohigi sama inimene kaua pidada….mida noorem seda kiiremini suudab ronida…pigem on probleem uute inimeste h\u00f5ivamine.<\/p>\n
Aga \u00e4rge siis n\u00fc\u00fcd redeli alumist otsa maha raiuge, eks \ud83d\ude1b Arenevast seniilsusest hoolimata, ma m\u00e4letan m\u00f5nda f\u00fc\u00fcsikaseadust ja vanarahva tarkust sel teemal…K\u00fcsimus, kes mida tegema peab on k\u00fcll v\u00e4ga huvitav, aga oluline on et olulised asjad tehtud saaks…<\/p>\n
Parimat,<\/p>\n
Alvo<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Hommikust!<\/p>\n
Kommentaariksin veel pisut…. Alvo kiri saabus just praegu minu postkasti, saadan oma kirja enne \u00e4ra, kui Alvo oma lugema hakkan..<\/p>\n
Kaido Reivelt wrote:<\/p>\n
> Eks s\u00fcgama diskussiooni tekitamiseks peaksime oma m\u00f5isted \u00e4ra<\/p>\n
> defineerima. Et mis on tsirkus ja mis teater Teadusbussi kontekstis.<\/p>\n
> Kuna v\u00e4ga palju s\u00f5ltub \u00fcrituse formaadist, publikust, ajaraamidest ja<\/p>\n
> meeleolust, siis selget piiri on ka v\u00e4ga raske t\u00f5mmata … . Arvan<\/p>\n
> n\u00e4iteks, et teatri-tsirkuse piir ei jookse sealt, kus seletatud<\/p>\n
> eksperimendist saab seletamata eksperiment.<\/p>\n
Arvan sama. Minu meelest on m\u00f5isted “tsirkus” ja “trikindus” suht kattuvad. Aga m\u00f5iste “teater” erineb neist t\u00f5epoolest, nagu Mattias \u00f5igesti r\u00f5hutas. Tsirkuse (trikinduse) p\u00f5his\u00f5num on ju “tee j\u00e4rele v\u00f5i maksa kinni!”. Teisis\u00f5nu – trikimees saab rahulduse v\u00e4ljakutse heitmisest publikule. Trikimees teeb midagi, mille suhtes ta v\u00e4idab, et suvaline t\u00fc\u00fcp publiku hulgast seda matkida EI SUUDA. Ei suuda kas sellep\u00e4rast, et: a)ei saa aru triki olemusest (first level) v\u00f5i b) saab aru k\u00fcll, aga pole piisavalt osav (kogenud), et trikki j\u00e4rele teha (second level). Ja inimesed, kes tsirkusepileti eest maksavad, tunnustavad sellega trikimehe v\u00f5imeid. Nad EI suuda trikki matkida (v\u00e4hemasti veel mitte) ja on sunnitud selle eest maksma (andamit endast tugevamale – nagu talupojad keskajal m\u00f5isnikule maksid). Teatris aga p\u00fc\u00fcab n\u00e4itleja pakkuda vaatajale kunstilist elamust. Mitte vaatajast \u00fcle olla, teda “paika panna”. Ja hea teater t\u00f5epoolest harib. Vaataja v\u00e4ljub teatrisaalist tundega, et temast on saanud veidi parem, puhtam, \u00f5igem inimene. Sul on \u00f5igus, Mattias! Teatraalsus on Teadusbussi esinemises loomulik ja vajalik. Lausa v\u00e4ltimatu. Aga trikindus j\u00e4\u00e4gu vaid neisse etendustesse, kus vaataja on selgelt soovinud tsirkust. Soovinud, et kohale tuleksid trikimehed ja teeksid oma “silmamoondust”. Oma varasema jutu juurde tagasi tulles \u00fctleksin kokkuv\u00f5tlikult, et meie kallil Bussil peab olema kaks selgesti eristuvat n\u00e4gu – missioonitundeline Teadusteater ning kommertsiaalne Teadustsirkus. M\u00f5lemad kujundavad f\u00fc\u00fcsikale (loodusteadusele) senisest positiivsemat mainet. Aga esimene kasvatab, teine vaid l\u00f5bustab. Ja see teine peaks \u00f5igupoolest k\u00e4ima raha eest. V\u00f5i siis naturaaltasu eest (maksate kinni meie ‘selle ja selle’ arve, ostate meile selle vajaliku asja). Kui tegijad raha vastu v\u00f5tta ei saa v\u00f5i ei taha. Sest – kui j\u00e4rele ei tee, siis – maksa kinni!<\/p>\n
parimatega k\u00f5igile,<\/p>\n
Kalev<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Ait\u00e4h, et see selgeks sai. L\u00e4htudes Kalev su j\u00e4reldustest, peaks Teadusbuss oma praeguse kavandatava programmi eest raha k\u00fcsima.<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Mattias Aabmets wrote:<\/p>\n
> Ait\u00e4h, et see selgeks sai. L\u00e4htudes Kalev su j\u00e4reldustest, peaks<\/p>\n
> Teadusbuss oma praeguse kavandatava programmi eest raha k\u00fcsima.<\/p>\n
Leian, et selleks on moraalne \u00f5igus. Kas seda t\u00f5epoolest teha ja kui palju, s\u00f5ltub etenduse tellija taustast, eeldatavast maksev\u00f5imest ja arvatavasti veel paljudest asjaoludest. Praegust konkreetset juhtumit ma kommenteerida ei oska, pole kursis.. Omaette teema on muidugi asja juriidiline k\u00fclg (EFS-i MT\u00dc-staatus, mis otseselt kasumit taotlema asuda ei luba). Aga on ju mitmeid viise kaudseks tasumiseks (vihjasin juba m\u00f5ningatele)…<\/p>\n
parimatega,<\/p>\n
Kalev<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere<\/p>\n
Seaduse j\u00e4rgi ei tohi MT\u00dc majandusaasta l\u00f5ppedes teenitud kasumit omanikele laiali jagada. Iga liigutuse eest v\u00f5ib aga rahuliku s\u00fcdamega arve kirjutada. Ehk siis raha saab k\u00fcsida t\u00e4pselt nii palju kui teise poolega kokku lepitakse. Ja raha v\u00f5ib kulutada vajalikele asjadele t\u00e4pselt nii nagu ise soovitakse (\u00f5lu ei ole vajalik asi).<\/p>\n
J\u00f5udu!<\/p>\n
Madis<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere!<\/p>\n
V\u00f5iks ju m\u00f5ista, et iga\u00fchest ei saa teadlast, iga\u00fchest ei sa f\u00fc\u00fcsikut. S\u00e4\u00e4rane monotoonsus viiks hukatusele mitmeski m\u00f5ttes. Gunnar Aarmaa on \u00fctelnud, et maailmas on 49% halba ja 51% head. Asjad on proportsioonis. Sarnaselt on mistahes teadusbussi auditooriumis inimesi: on \u00fched, kelle kaemus asjast on “V\u00e4ga huvitav, aga mis on selle taga?”, ja on inimesi, kelle kaemus asjast on “Nojah, oli k\u00fcll pauk, mis siis?”. Seega on trikibussi ja teadusbussi m\u00f5iste osalt ka interpretatsiooni k\u00fcsimus, mis ei tulene tegijate tahtest v\u00f5i v\u00f5imekusest.<\/p>\n
Tervitades,<\/p>\n
Uku P\u00fcttsepp<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere!<\/p>\n
Kuna kogu arutelu on alguse saanud p\u00e4rast teisip\u00e4evast Teadusbussi seminarikursust, siis tunnen vajadust selgitada natukene tagamaid. Alustan v\u00e4rskemaist.<\/p>\n
Tunnen, et pean rohkem vaeva n\u00e4gema noortele kolleegidele Teadusbussi praeguse seisukorra selgitamisega.<\/p>\n
Mattias, seda “praegust Teadusbussi programmi” teevad k\u00f5ik seminarikursusel osalejad, sealhulgas ka Sina. Leian, et see ei ole veel kaugeltki valmis. Jah, “programm” n\u00e4eb ette (hetkel) loodusseadusi v\u00e4\u00e4navate filmil\u00f5ikude n\u00e4itamist, kuid P\u00d5HIR\u00d5HUGA seletamisel, miks need asjad toimuda ei saa. Sealjuures v\u00f5iks asja illustreerida katsega, mis t\u00f5estab antud loodusseaduse kehtimist (v\u00e4hemalt tol hetkel).<\/p>\n
Mis arvete kirjutamisse puutub, siis n\u00f5ustun Kaleviga- tolategemine peaks makstama kinni t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral (v\u00f5i enamgi), kasvatuslik tegevus… s\u00f5ltub olukorrast. M\u00f5ningate Teadusbussi tegevuste juures on raske m\u00e4\u00e4ratleda, et kas tegemist on n\u00fc\u00fcd meelelahutuse v\u00f5i kasvatusliku elemendiga (t\u00f6\u00f6tubade tegemine kommerts\u00fcritusel n\u00e4iteks). Samas on eba\u00f5iglane karistada koolilast sellel\u00e4bi, et n\u00f5uda koolilt summat, mida ei ole haridusasutus v\u00f5imeline maksma. Seega, nagu juristide keeles \u00f6eldakse, igat juhtumit k\u00e4sitletakse eraldi.<\/p>\n
Taustainfoks veel niipalju: teisip\u00e4evases seminaris t\u00f5i Henn Voolaid v\u00e4lja teaduse, tsirkuse ja teatri definitsioonid. Sealt omakorda oli v\u00f5imalik edasi defineerida nii teadusteater kui ka teadustsirkus. Arvan, et nooremad kolleegid antud juhul l\u00e4htuvad nendest definitsioonidest (mis muidugi ei t\u00e4henda, et teised v\u00e4ljatoodud\/-toomata definitsioonid valed oleksid).<\/p>\n
Eesm\u00e4rgid on iga edukalt toimuva tegevuse aluseks- mida tahetakse saavutada on v\u00f5tmek\u00fcsimuseks kogu edasise tegevuse planeerimisel. Mida siis Teadusbuss tahab saavutada? Andres juba vastas, et Teadusbussi eesm\u00e4rgiks on populariseerida reaalaineid. Just nimelt, populariseerida- \u00fcldarusaadavaks teha, rahvamassidele tutvustada. Teadusbussi eesm\u00e4rgiks ei ole igast inimesest teha f\u00fc\u00fcsikut (keemikut, materjaliteadlast, … , kui soovite), vaid viia inimese m\u00f5tlemine (kas v\u00f5i hetkeks) meie \u00fcmber toimuvate s\u00fcndmuste p\u00f5hjuste m\u00f5istmise teele. Iga inimene on erinev ja m\u00f5ne inimese m\u00f5ttemaailm erineb f\u00fc\u00fcsiku omast nii palju, et ta ei suuda (kunagi) m\u00f5ista f\u00fc\u00fcsiku jaoks ka k\u00f5ige lihtsamate loodusn\u00e4htuste (v\u00f5i trikkide v\u00f5i katsete) p\u00f5hjusi. Ei ole m\u00f5tet temast j\u00f5uga f\u00fc\u00fcsikut \u00fcritada vormida- eesm\u00e4rk on, et ta ei vaataks oma klassikaaslast kui opakat, kuna viimane f\u00fc\u00fcsikat \u00fclikooli \u00f5ppima l\u00e4ks, ei takistaks oma lastel huvi korral loodusteadustega tegelemist, k\u00f5rgele juhtivale kohale saades ei deklareeriks, et f\u00fc\u00fcsika on t\u00e4iesti m\u00f5ttetu teadus ja sellega ei peaks \u00fckski kooli\u00f5pilane oma aega raiskama jne.<\/p>\n
Antud kaja p\u00f5hjal siit listist tundub, et Teadusbuss on n\u00fc\u00fcdseks saavutanud trikibussi maine ja on t\u00f5estanud \u00fchiskonnale (v\u00e4hemalt osale sellest), et f\u00fc\u00fcsika on ikka vajalik k\u00fcll, trikkide tegemiseks. Mis oleks j\u00e4rgmine samm? Argo, ideid? Olen omalt poolt andnud panuse uut t\u00fc\u00fcpi eeskava v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks- siiralt loodan, et noorte kollegide suure t\u00f6\u00f6 tulemusena see ka valmis saab. Eks igal\u00fchel on siis \u00f5igus otsustada, kas v\u00f5etud suund on \u00f5ige.<\/p>\n
On meeldiv n\u00e4ha, et antud teemal toimub arutelu. Teisip\u00e4eval toimub j\u00e4rgmine seminar- ehk saab materjali j\u00e4rgmise n\u00e4dala diskusiooniahju k\u00fctmiseks juurde.<\/p>\n
Parimat,<\/p>\n
Taavi Adamberg<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere,<\/p>\n
nagu ka Alvo ja Kalevi jutust l\u00e4bi k\u00f5las, TB ja FP strateegia tegemisel pole vaja jalgratast leiutada. Iga PR- ja reklaamifirma teab, kuidas see k\u00e4ib:<\/p>\n
(1) tuleb s\u00f5nastada \u00fcldised eesm\u00e4rgid;<\/p>\n
(2) tuleb s\u00f5nastada l\u00fchiajalised eesm\u00e4rgid, mis on vajalikud \u00fcldiste saavutamiseks;<\/p>\n
(3) v\u00e4lja valida sihtr\u00fchmad;<\/p>\n
(4) v\u00e4lja valida tegevused, mida sihtr\u00fchmale rakendada, et eesm\u00e4rke saavutada;<\/p>\n
(5) kontrollida, kas tegevused m\u00f5juvad;<\/p>\n
(6) kontrollandmetest l\u00e4htuvalt asuda uuesti punkti (1) juurde. Seega, tegemist on \u00fche l\u00f5putu ts\u00fckliga.<\/p>\n
Inimesed unustavad tihti \u00e4ra just punktid (1), (2), (5) ja (6). See on \u00fclimalt vajalik, et eesm\u00e4rke tuleb pidevalt ja pidevalt \u00fcle vaadata. See v\u00e4rskendab m\u00e4lu ja teiseks on v\u00e4ga loomulik, et eesm\u00e4rgid muutuvad aja jooksul. Eks ka praeguse arutelu m\u00f5te on veidi laiemalt eesm\u00e4rke meenutada ja uuesti s\u00f5nastada.<\/p>\n
Mis on aga TB ja FP tegemistes natuke tahaplaanile j\u00e4\u00e4nud, on tegevuste m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs ehk siis punkt (5). Oletame, et olen firma juht, kes tellib reklaamikampaania. Loomulikult tahan ma teada, kuidas kampaania m\u00f5jus. Sama moodi peame m\u00f5tlema ka TB ja FP puhul. N\u00e4iteks, kas kunagi on k\u00fcsitletud \u00f5pilasi p\u00e4rast TB showd? Kas kunagi on uuritud ETV f\u00fc\u00fcsikaklippide m\u00f5ju? Jne-jne. Seda v\u00f5ib lasta teha ka \u00f5petajatel, kui neile k\u00fcsitlusvormid k\u00e4tte anda v\u00f5i ka l\u00e4bi online vormide FP-s. Igasugune “sotsiaalne m\u00f5\u00f5tmine” on p\u00e4ris keeruline, seega v\u00f5ib ju appi k\u00fcsida m\u00f5ne sotsioloogia- v\u00f5i ps\u00fchholoogia-ala tudengi.<\/p>\n
\u00d5pilaste puhul on teadagi probleemiks see, et nad ei viitsi vastata igasugu k\u00fcsitlustele. Tuttav ps\u00fchholoogiatudeng r\u00e4\u00e4kis, kuidas sellest \u00fcle saada: (a) \u00f5pilased saavad vaba tunni ainult k\u00fcsitlusvormide t\u00e4itmiseks v\u00f5i (b) kui loosida \u00f5pilaste vahel v\u00e4lja midagi neile huvipakkuvat. \ud83d\ude42<\/p>\n
J\u00f5udu-jaksu TB&FB asjaosalistele!<\/p>\n
Andi<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Veel paar m\u00f5tet TB&FP eesm\u00e4rkide kohta.<\/p>\n
Siit on l\u00e4bi jooksnud paar korda fraas, et TB eesm\u00e4rgiks on f\u00fc\u00fcsikat populariseerida. Populariseerimine on ise-enesest tore s\u00f5na, aga tihti ei sellest aru \u00fchte moodi. Olles suhelnud palju nii populariseerijate kui ka (teadus)ajakirjanikega, siis ka nende arusaamine sellest on v\u00e4ga<\/p>\n
erinev.<\/p>\n
Seega, soovitan alustada m\u00f5tlemist veidi \u00fcldisemalt. Esiteks, m\u00f5tleme endale selgeks, miks meil f\u00fc\u00fcsikat vaja on. V\u00f5ibolla lollitame hoopis ise-ennast ja seda polegi vaja?<\/p>\n
Loomulikult, vastuseid on palju. Ise olen kogenud, et nii t\u00e4di Maalile kui ka keskmisele poliitikule m\u00f5jub k\u00f5ige paremini j\u00e4rgnev v\u00e4ide. V\u00e4ide on selline, et neis riikides, kus t\u00e4ppisteadusi efektiivselt arendatakse ning \u00fchiskonnas hinnatakse, on keskmisel inimesel tunduvalt parem elada. See pole mingi laest v\u00f5etud v\u00e4ide, vaid riikide “heaolu edetabelid” ja t\u00e4ppisteaduste tulemuslikkuse vahel on silmaga n\u00e4htav tugev positiivne korrelatsioon. M\u00f5lemad on suhteliselt h\u00e4sti m\u00f5\u00f5detavad parameetrid. Esimese puhul l\u00e4htutakse k\u00f5ikv\u00f5imalikest k\u00fcsitlustest ja elanikkonda iseloomustavatest parameetritest, teisel puhul teaduspublikatsioonide andmebaasidest, patentide arvust jne.<\/p>\n
Keskmine reaalteadlane teab, et korrelatsioon ja p\u00f5hjuslik m\u00f5ju on kaks erinevat asja. Seega, \u00fclalmainitud korrelatsioon tegelikult ei n\u00e4ita, et t\u00e4ppisteaduste roll on oluline! V\u00f5ib olla hoopis nii, et neil m\u00f5lemal on \u00fchine p\u00f5hjuslik allikas. OK, t\u00e4di Maali ja keskmine poliitik nii targad pole, et sellise v\u00e4itega v\u00e4lja tulla, aga keskmine sotsiaalteadlane k\u00fcll (v\u00e4hemalt v\u00f5iks). Ja t\u00f5si on see, ega seda v\u00e4idet ei saagi otseselt \u00fcmber l\u00fckata. Ehk on abi sellest, kui v\u00f5tta kolm konkreetset n\u00e4idet: \u0160veits, Soome ja Sloveenia ehk \u0160SS :-). K\u00f5igis neis riikides hakati eelisarendama t\u00e4ppisteadust ja vastavat haridust *enne* seda kui need riigid rikkaks said. Sama v\u00f5id tegelikult v\u00e4ita ka Saksamaa, Iirimaa jt kohta, kes panid ja panevad suurt r\u00f5hku t\u00e4ppisteadustele.<\/p>\n
Seega, ehk usume, et f\u00fc\u00fcsika on \u00fchiskonnale kasulik. Mida me n\u00fc\u00fcd edasi teha? Kas meil on vaja n\u00fc\u00fcd, et meil oleks v\u00f5imalikult palju f\u00fc\u00fcsikuid? Kas meil on vaja, et oleks v\u00e4he, aga v\u00f5imalikult h\u00e4id f\u00fc\u00fcsikuid? Kas meil on vaja, et iga riigi kodanik valdaks f\u00fc\u00fcsikat? Kas meil on vaja, et v\u00f5imalikult palju inimesi huvituks f\u00fc\u00fcsikast? Kas meil on vaja, et v\u00f5imalikult palju noori l\u00e4heks \u00f5ppima f\u00fc\u00fcsikat? Kas meil on vaja, et v\u00f5imalikult palju andekaid noori l\u00e4heks \u00f5ppima f\u00fc\u00fcsikat? Kas meil on vaja, et meil oleks palju ettev\u00f5tteid, kes oleks otsapidi seotud f\u00fc\u00fcsikaga? Jne-jne. Seega, enne kui j\u00f5uame TB&FB teemani, peaks natuke oma peas keerutame seda, mida ja kuidas t\u00e4pselt tahame. Edasi v\u00f5ib iga\u00fcks juba ise m\u00f5elda. \ud83d\ude42<\/p>\n
Parimat,<\/p>\n
Andi<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Tere,<\/p>\n
Poetan k\u00f5rvaltvaatajana ka s\u00f5na sekka. Minule ei ole \u00fcldse selge, millega \u00f5igustatakse \u0161\u00f5ubisnisit firmade suvep\u00e4evadel jne. F\u00fc\u00fcsika kuvandi parandamine \u00fchiskonnas k\u00f5lab kaugelt \u00f5ilsamalt kui v\u00e4ike haltuura. Kumb ta siis on? Et oleks selge, siinkohal ma k\u00fcsin, mitte ei heida veel ette. Kui \u00fcldine arvamus on, et efektil ja paugul p\u00f5hinev trikitamine ilma selgitusteta teenib head ja EFS omaga koosk\u00f5lalist eesm\u00e4rki, olgu nii. Esitus ei v\u00f5i siiski sel m\u00e4\u00e4ral manduda, et m\u00f5ni anderikkam keskkoolinoor hakkaks arvama, et kui meie rahvus\u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikud end niisugusel tasemel n\u00e4itavad, siis tema nendega k\u00fcll tegemist teha ei taha. Eesti Ekspressis oli hiljuti lugu ajakirjanduse muutumisest klikip\u00f5hiseks – artiklite taset m\u00f5\u00f5detakse selle j\u00e4rgi, mitu korda pealkirjal kl\u00f5psatakse. Niisugune pinnapealsus on ajale omane, mitte ainult ajakirjanduses. Samas, kui lugeda m\u00f5ne populaarse artikli arvukaid kommentaare, leiab sealt v\u00e4ga palju kriitikat just artikli labasuse aadressil. Selle n\u00e4itega ma tahan r\u00f5hutada, et “massidele peale minemine” ei v\u00f5i olla omaette eesm\u00e4rk. Tekib kiusatus siia kiskuda paralleel praegu (j\u00e4lle) aktuaalse teemaga massi\u00fclikool versus eliit\u00fclikool (eliit ei ole minu arvates parim s\u00f5na). Kui me ise endast pinnapealse ja vaimuvaese mulje j\u00e4tame, pole imestada kui esimese kursuse loengutes istub sada \u00e4raoleva pilguga lahedat noort, helisevad telefonid, m\u00f5ni magab, m\u00f5ni s\u00f6\u00f6b ja neil \u00fcksikuil, keda t\u00f5esti huvitab, pole midagi kuulata, sest tase seatakse keskmise j\u00e4rgi. L\u00f5petuseks selgitan, miks ma julgen nii arvata. Alles \u00fcleeile tegime teadus\/triki\/misiganes-katseid Itaalias. Need vaatajad, kellel t\u00f5esti silmad s\u00e4rama l\u00f5id, ei leppinud ainult pauguga vaid tahtsid aru saada, miks miski juhtus – kuidas saab kaikaga riisi p\u00f5randalt t\u00f5sta, miks magnet vasktorus aeglaselt kukub jne. Kui kogu esitus on p\u00fcsti pandud ameerika m\u00fc\u00fcgimehe stiilis, pole loota, et keegi siirast uudishimust n\u00e4htu olemuse vastu selgitusi p\u00e4rima tuleb. Peab meeles pidama, et meie esinemised avalikkuses erinevad m\u00f5ne trikimeistri omadest lisaks k\u00f5igele muule ja ehk ennek\u00f5ike selle poolest, et meid n\u00e4hakse Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikahariduse esindajatena.<\/p>\n
Oodates lint\u0161imist,<\/p>\n
Erik Randla<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Pealikuna vastan,<\/p>\n
\u00dcldiselt oleme me m\u00f5ningase katsetamise j\u00e4rel sellest firmades k\u00e4imise vallast tagasi t\u00f5mbunud. M\u00f5nikord k\u00e4ime, aga siis on mingi v\u00e4ga konkreetne lisap\u00f5hjus, a la Eesti Energia, kes meie tegevust rahaliselt toetab v\u00f5i keegi, kellest v\u00f5iks saada meie toetaja a la BIG sel suvel (mis l\u00e4ks nihu). Ja k\u00e4inud oleme siis reeglina suviti ning seletusega “kui tudeng tahab t\u00fcki taskuraha teenida”. Iga\u00fcks v\u00f5ib kalendrist j\u00e4rele vaadata.<\/p>\n
Veel omaette ringi kutsujaid moodustavad m\u00f5ned teised MT\u00dc-d kes kutsuvad mingisugustele oma organiseeritud \u00fcritusele, nendele on keerulisem \u00e4ra \u00f6elda. Aga oleme ka seda teinud ja teeme ka edaspidi.<\/p>\n
Kindlasti j\u00e4\u00e4me k\u00e4ima messidel a la Intellektika ja Teeviit.<\/p>\n
Parimat,<\/p>\n
kaido<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Ma olen jah m\u00f5tteid m\u00f5lgutanud, kas Teadusbussi kvaliteedi kohta on koolides k\u00fcsitlusi tehtud.<\/p>\n
Praeguse arendatava teatrikava kohta tuleb k\u00fcll koolides tagasisidet kvaliteedi kohta k\u00fcsida.<\/p>\n
*******************************************<\/p>\n
Kvaliteedi kontrollimisega on olnud nii ja naa. Eriti nii, et enamikel juhtudel (kui ma ise kaasas olen k\u00e4inud) on tehtud vead olnud piisavalt ilmsed, nii et\u00a0\u00f5petajate t\u00e4iendav k\u00fcsitlemine on tundunud liigsena. Eks nad on ise kiitnud, kui vajalikuks on pidanud.<\/p>\n