{"id":24081,"date":"2012-01-05T20:41:58","date_gmt":"2012-01-05T17:41:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24081"},"modified":"2012-01-05T20:41:58","modified_gmt":"2012-01-05T17:41:58","slug":"subatomaarsete-osakeste-tants","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24081","title":{"rendered":"Subatomaarsete osakeste tants"},"content":{"rendered":"<p><strong>\u00d5ige stimulatsiooni korral hakkavad prootonid ja neutronid helisema, kuid seda mitte nii, kui seda teeb kelluke, kui seda l\u00fc\u00fca. Need subatomaarsed osakesed hakkavad liikuma veidralt tantsiskledes, kusjuures prootonid liiguvad \u00fches, neutronid teises suunas.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_24082\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/c-atom_e1.gif\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24082\" class=\"size-full wp-image-24082\" title=\"c-atom_e1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/c-atom_e1.gif\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"250\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/c-atom_e1.gif 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/c-atom_e1-250x208.gif 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24082\" class=\"wp-caption-text\">S\u00fcsiniku aatomi tuum.<\/p><\/div>\n<p>Selle osakesteliikumise uurimine on aga keeruline teiste aatomituumas olevate liikumiste t\u00f5ttu. N\u00fc\u00fcd \u00f5nnestus aga teadlastel t\u00e4nu Intensiivse Gammakiirguse Allikale (<em>High Intensity Gamma Ray Source<\/em> ehk HIGS) heita pilk aatomituumale hetkel, mil see alustab oma keerukat resoneeruvat tantsu, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-atomic-core-shaken.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Eksperimendis tulistasid teadlased vismut-209 t\u00fckikest, mis koosnes 83 prootonist ja 126 neutronist, k\u00f5rge energiaga footonite polariseeritud kiirega.<\/p>\n<p>Seej\u00e4rel salvestati k\u00f5ikide tuumaga p\u00f5rkunud kiirte teekonnad. Nende liikumissuundade abil m\u00e4\u00e4rasid teadlased kindlaks helisevate osakeste resonantsi energia, laiuse ja tugevuse.<\/p>\n<p>Antud uurimuse tulemused koos HIGSis planeeritavate teiste tuumade vibratsioonide uurimused aitavad teoreetikutel koostada selge matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas prootonid ja neutronid k\u00e4ituvad ning lisaks ka aine oleku kohta mustas augus, neutront\u00e4htedes ja isegi supernoovades.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-atomic-core-shaken.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/prl.aps.org\/abstract\/PRL\/v107\/i22\/e222501\">New Method for Precise Determination of the Isovector Giant Quadrupole Resonances in Nuclei<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00d5ige stimulatsiooni korral hakkavad prootonid ja neutronid helisema, kuid seda mitte nii, kui seda teeb kelluke, kui seda l\u00fc\u00fca. Need subatomaarsed osakesed hakkavad liikuma veidralt tantsiskledes, kusjuures prootonid liiguvad \u00fches, neutronid teises suunas. Selle osakesteliikumise uurimine on aga keeruline teiste aatomituumas olevate liikumiste t\u00f5ttu. N\u00fc\u00fcd \u00f5nnestus aga teadlastel t\u00e4nu Intensiivse Gammakiirguse Allikale (High Intensity Gamma [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24082,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24081","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24081","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24081"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24081\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24082"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24081"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24081"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24081"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}