{"id":2414,"date":"2010-04-01T22:11:23","date_gmt":"2010-04-01T19:11:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2414"},"modified":"2011-08-08T23:22:09","modified_gmt":"2011-08-08T20:22:09","slug":"grafeenispohised-uudsed-oled-displeid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2414","title":{"rendered":"Grafeenip\u00f5hised uudsed OLED ekraanid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Stanfordi \u00dclikooli teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud t\u00e4iesti uudse kontseptsiooni orgaaniliste valgusdioodide(OLEDide) valmistamiseks, kus\u00a0l\u00e4bipaistvaks juhtmaterjaliks on m\u00f5ned nanomeetrid grafeeni. See saavutus sillutab teed laiaulatuslikuks odavaks OLEDide masstootmiseks plastikalusele, mida on v\u00f5imalik kokku rullida nagu tapeeti ning\u00a0&#8216;kleepida k\u00fclge&#8217;\u00a0pea igale pinnale.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_2417\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2417\" class=\"size-medium wp-image-2417\" title=\"grapheneOLED\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/grapheneOLED-300x194.jpg\" alt=\"Grafeen OLED.     Image credit: Junbo Wu\/Stanford University\" width=\"300\" height=\"194\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/grapheneOLED-300x194.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/04\/grapheneOLED.jpg 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><p id=\"caption-attachment-2417\" class=\"wp-caption-text\">Grafeen OLED. Image credit: Junbo Wu\/Stanford University<\/p><\/div>\n<p>T\u00e4nu oma suurep\u00e4rasele pildi-kvaliteedile,\u00a0v\u00e4ikesele energiavajadusele ning \u00f5hukesele struktuurile on OLEDide tehnoloogiat\u00a0arendatud juba pea 20 aastat, kuid alles hiljuti on need leidnud kasutust lameekraan-televiisorites\u00a0ning muudes displei ekraanides, nagu n\u00e4iteks digitaalkaamerates ning mobiiltelefonides. OLEDid koosnevad aktiivsest orgaanilisest helendavast struktuurist, mis asub kahe elektroodi vahel, millest \u00fcks peab olema l\u00e4bipaistev. Tavaliselt kasutatakse selle materjalina indium-tina-oksiidi(ITO), kuid indium on haruldane, kallis ning\u00a0keeruline \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda, mist\u00f5ttu on teadlased j\u00e4tkuvalt otsinud uusi alternatiivseid materjale.<\/p>\n<p>Optoelektrooniliste seadmete uueks generatsiooniks on tarvis, et l\u00e4bipaistev voolu juhtiv elektrood oleks kerge, painduv, odav, keskkonnas\u00e4\u00e4stlik ning kohandatav suuremahuliste tootmismeetoditega. T\u00e4nu oma unikaalsetele elektrilistele ning optilistele omadustele on grafeen\u00a0viimase kahe aasta jooksul muutunud v\u00e4ga potentsiaalikaks kandidaadiks. Hiljuti\u00a0demonstreerisid <strong>Junbo Wu<\/strong> ning teised teadlased Stanfordi \u00dclikoolist esmakorselt grafeeni\u00a0kasutamist OLED ekraanides.<\/p>\n<p>Uurimuse juhtivteadlane Junbo Wu s\u00f5nas, et nende valmistatud grafeenip\u00f5hisel OLEDil on sarnased t\u00f6\u00f6omadused kui tavalistel ITO l\u00e4bipaistvatel anoodidel, mis on seoses reaalsete rakendustega v\u00e4ga paljulubav.<\/p>\n<p>Grafeenist saab valmistada k\u00f5rgekvaliteedilisi l\u00e4bipaistvaid elektroode, mis t\u00e4hendab suurema l\u00e4bipaistvuse juures ka suuremat juhtivust. Samuti oleks see tehnoloogia\u00a0kordades odavam kui tavap\u00e4raste l\u00e4bipaistvate juhtivate materjalide kasutamine. ,,Grafeenip\u00f5hine OLED v\u00f5ib t\u00f5esti olla nii parem kui ka odavam,&#8221; \u00fctles professor <strong>Peter Peumans<\/strong>, \u00fcks uurimuse l\u00e4bi viinud\u00a0teadlasi. ,,Kuid grafeenil on veel \u00fcks eelis: elektrood on v\u00e4ga \u00f5huke, k\u00f5igest paar nanomeetrit, mis annab rohkem vabadust seadmete disainimisel,&#8221; lisas Peumans.<\/p>\n<p>Antud uurimust\u00f6\u00f6 avardab taaskord grafeeni niigi laialdaste rakendusv\u00f5imaluste piire\u00a0ning avab uue\u00a0ukse efektiivsete ja \u00f6konoomsete l\u00e4bipaistvate juhtide tootmises paindlike optoelektrooniliste seadmete jaoks, nagu n\u00e4iteks OLEDid ning orgaanilised fotogalvaanilised elemendid. Grafeenkile paigaldamist\u00a0paindlikule alusmaterjalile on juba varemalt demonstreeritud ning\u00a0kombineerides\u00a0need tehnoloogiad, v\u00f5ib grafeenip\u00f5hiseid OLED-tooteid oodata juba l\u00e4hitulevikus.<\/p>\n<p><strong>Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n<p>Teadusartikkel: <a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nn900728d\">http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nn900728d<\/a><\/p>\n<p>Artikkel lehel physorg.com: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news187430392.html\">http:\/\/www.physorg.com\/news187430392.html<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Stanfordi \u00dclikooli teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud t\u00e4iesti uudse kontseptsiooni orgaaniliste valgusdioodide(OLEDide) valmistamiseks, kus\u00a0l\u00e4bipaistvaks juhtmaterjaliks on m\u00f5ned nanomeetrid grafeeni. See saavutus sillutab teed laiaulatuslikuks odavaks OLEDide masstootmiseks plastikalusele, mida on v\u00f5imalik kokku rullida nagu tapeeti ning\u00a0&#8216;kleepida k\u00fclge&#8217;\u00a0pea igale pinnale. T\u00e4nu oma suurep\u00e4rasele pildi-kvaliteedile,\u00a0v\u00e4ikesele energiavajadusele ning \u00f5hukesele struktuurile on OLEDide tehnoloogiat\u00a0arendatud juba pea 20 aastat, kuid alles [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-2414","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-grafeengrafaan","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2414","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2414"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2414\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2414"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2414"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2414"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}