{"id":24170,"date":"2012-01-14T18:56:38","date_gmt":"2012-01-14T15:56:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24170"},"modified":"2012-01-14T18:56:38","modified_gmt":"2012-01-14T15:56:38","slug":"kiireimad-rontgenpildid-imevaikestest-bioloogilistest-kristallidest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24170","title":{"rendered":"Kiireimad r\u00f6ntgenpildid imev\u00e4ikestest bioloogilistest kristallidest"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_24171\" style=\"width: 220px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/viewblob.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24171\" class=\"size-full wp-image-24171 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/viewblob.jpg\" alt=\"\" width=\"210\" height=\"210\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/viewblob.jpg 210w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/viewblob-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 210px) 100vw, 210px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24171\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: Thomas White, CFEL\/DESY<\/p><\/div>\n<p><strong>Rahvusvaheline teadust\u00f6\u00f6 meeskond j\u00e4\u00e4dvustas seni l\u00fchima saavutatud r\u00f6ntgenkiirte m\u00f5juaja. \u00dclimalt p\u00f5gus m\u00f5juaeg 0,000 000 000 000 03 sekundit (30 femtosekundit) avab uusi v\u00f5imalusi molekulaarsete protsesside kuvandamiseks r\u00f6ntgenkiirte abil.<\/strong><\/p>\n<p>Proteiinide molekulaarset struktuuri\u00a0determineeritakse r\u00f6ntgenkiirte mustrite m\u00f5\u00f5tmistulemuste kaudu: r\u00f6ntgenkiired hajuvad nendest proteiinidest moodustunud kristallidel. Molekulide korrap\u00e4rane reastus kristallis loob tugevaid, m\u00f5\u00f5tmiseks vajalikke tippe difraktogrammides, mis on pildil n\u00e4idatud pallidena kolmem\u00f5\u00f5tmelises ruumis. Iga palli suurus ja v\u00e4rvus esindab difraktsiooni tugevust, mis kodeerib proteiini kolmem\u00f5\u00f5tmelise \u00fclesehituse. Vabade elektronide laserist v\u00e4ljastatud \u00fclitihedad r\u00f6ntgenkiired p\u00f5hjustavad kristalli plahvatamise, kuid enne plahvatust j\u00e4\u00e4dvustatakse andmed k\u00f5rgekvaliteediliselt.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-fastest-x-ray-images-tiny-biological.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvaheline teadust\u00f6\u00f6 meeskond j\u00e4\u00e4dvustas seni l\u00fchima saavutatud r\u00f6ntgenkiirte m\u00f5juaja. \u00dclimalt p\u00f5gus m\u00f5juaeg 0,000 000 000 000 03 sekundit (30 femtosekundit) avab uusi v\u00f5imalusi molekulaarsete protsesside kuvandamiseks r\u00f6ntgenkiirte abil. Proteiinide molekulaarset struktuuri\u00a0determineeritakse r\u00f6ntgenkiirte mustrite m\u00f5\u00f5tmistulemuste kaudu: r\u00f6ntgenkiired hajuvad nendest proteiinidest moodustunud kristallidel. Molekulide korrap\u00e4rane reastus kristallis loob tugevaid, m\u00f5\u00f5tmiseks vajalikke tippe difraktogrammides, mis on pildil n\u00e4idatud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":24171,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24170","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24170","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24170"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24170\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24171"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24170"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24170"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24170"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}