{"id":24173,"date":"2012-01-10T17:07:25","date_gmt":"2012-01-10T14:07:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24173"},"modified":"2012-01-10T17:09:57","modified_gmt":"2012-01-10T14:09:57","slug":"teadlased-valmistasid-ranist-ulipeene-juhtme","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24173","title":{"rendered":"Teadlased valmistasid r\u00e4nil kasutamiseks \u00fclipeene juhtme"},"content":{"rendered":"<p><strong>New South Walesi, Melbourni ja Purdue \u00dclikoolide teadlased valmistasid v\u00e4ikseima r\u00e4nil asuva juhtme &#8211; k\u00f5igest \u00fcks aatom k\u00f5rge ja neli aatomit lai. Uurijate s\u00f5nul on imepisikese juhtme juhtivusomadused samad kui vaskjuhtmetel.<\/strong><\/p>\n<p>Katsed ja juhet aatom-aatomi haaval uurivad arvutimudelid n\u00e4itasid, et juhtmete takistus on vaatamata oma v\u00e4iksusele (juhe on ligi 20 korda \u00f5hem kui mikroprotsessorite vaskjuhtmed) siiski v\u00f5rdlemisi tagasihoidlik, vahendab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/01\/120105161826.htm\">Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_24174\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/juhe.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24174\" class=\"size-full wp-image-24174\" title=\"juhe\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/juhe.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"180\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/juhe.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/juhe-250x150.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24174\" class=\"wp-caption-text\">Teadlased valmistasid juhtme, mis on vaid \u00fche aatomi k\u00f5rgune ja neli aatomit lai. Pilt: Purdue University image\/Sunhee Lee, Hoon Ryu and Gerhard Klimeck<\/p><\/div>\n<p>Sellel uurimusel on mitmeid j\u00e4reldusi, nende hulgas:<\/p>\n<ul>\n<li>Inseneride jaoks t\u00e4hendab see n\u00f6. teekaarti tuleviku nanoskaalas olevate arvutusseadmete suunas, millede suurused oleksid Moore&#8217;i seaduse piiril. Selle teooria kohaselt on seadmete minimaalseks suuruseks \u00fcksik rida tihedasti \u00fcksteise k\u00f5rval asuvatest fosfori aatomitest.<\/li>\n<li>Arvutiteadlaste jaoks on doonorip\u00f5hine r\u00e4ni-kvantarvutus sammu v\u00f5rra reaalsusele l\u00e4hemal.<\/li>\n<li>F\u00fc\u00fcsikute jaoks t\u00e4hendab see, et Ohmi seadus kehtib ka aatomskaalas juhtmete puhul.<\/li>\n<\/ul>\n<p>,,On erakordselt p\u00f5nev n\u00e4idata, et nii fundamentaalne seadus nagu Ohmi seadus seda on, kehtib ka siis, kui valmistada looduse ehituskividest &#8211; aatomitest &#8211; pisike juhe,&#8221; s\u00f5nas uurimuse peaautor <strong>Bent Weber<\/strong>.<\/p>\n<p>Uurimuses osalenud Austraalia teadlaste innovatsiooniks oli ehitada need vooluringid tavap\u00e4rase mikroprotsessorite valmistamise meetodi, milles materjali hoopis eemaldatakse,\u00a0asemel aatom-aatomi haaval. ,,Tavaliselt kraabime v\u00f5i s\u00f6\u00f6vitame me materjali \u00e4ra, see v\u00f5ib olla aga v\u00e4ga kulukas, keerukas ja ebat\u00e4pne,&#8221; s\u00f5nas <strong>Gerhard Klimeck<\/strong>, Purdue \u00dclikooli professor. ,,Kui j\u00f5utakse 20 aatomi laiuseni, siis tekivad aatomite v\u00f5nkumised, mis muudavad skaleerimise keeruliseks. Antud eksperimentaalgrupp valmistas seadmed aga asetades aatomi paksused fosforikihid r\u00e4nisse ning nad leidsid, et k\u00f5igest nelja aatomi laiused tihedasti dopeeritud fosforjuhtmed k\u00e4ituvad juhtmena, mis juhib voolu sama h\u00e4sti kui metall.&#8221;<\/p>\n<p>,,Antud uurimuse eesm\u00e4rgiks on t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja tuleviku kvantarvutid, milles kasutatakse arvutamiseks\u00a0\u00fcksikuid aatomeid,&#8221; selgitas <strong>Michelle Simmons<\/strong>, \u00fcks uurimuse l\u00e4biviijaid. ,,Me oleme \u00fcksikutest aatomitest koosnevate transistorite valmistamisele l\u00e4hedal, kuid selleks, et valmistada praktilist kvantarvutit, tuleb aatomskaalasse viia ka selle osasid \u00fchendavad juhtmed ja muud komponendid.&#8221;<\/p>\n<p>,,Metalljuhet on \u00fche kuni kahe nanomeetri ulatusse p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcpriski raske viia, kuid nii eksperimentaalsest kui ka modelleerimise aspektist on antud uurimuse tulemused v\u00e4gagi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed,&#8221; lausus <strong>Hoon Ryu<\/strong>, uurimuses osalenud Purdue \u00dclikooli teadlane. ,,See demonstreerib esmakordselt, et tihedalt dopeeritud juhe on j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna r\u00e4nikiipide \u00fchenduste jaoks j\u00e4tkusuutlik alternatiiv.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/01\/120105161826.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/335\/6064\/64.abstract?sid=2ec9a964-6b1b-44e9-864d-fc94b9196575\">Ohm&#8217;s Law Survives to the Atomic Scale<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>New South Walesi, Melbourni ja Purdue \u00dclikoolide teadlased valmistasid v\u00e4ikseima r\u00e4nil asuva juhtme &#8211; k\u00f5igest \u00fcks aatom k\u00f5rge ja neli aatomit lai. Uurijate s\u00f5nul on imepisikese juhtme juhtivusomadused samad kui vaskjuhtmetel. Katsed ja juhet aatom-aatomi haaval uurivad arvutimudelid n\u00e4itasid, et juhtmete takistus on vaatamata oma v\u00e4iksusele (juhe on ligi 20 korda \u00f5hem kui mikroprotsessorite vaskjuhtmed) [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24174,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[79,115],"class_list":{"0":"post-24173","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kvantarvutid","10":"tag-tehnovidinad","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24173","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24173"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24173\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24174"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24173"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24173"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24173"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}