{"id":24181,"date":"2012-01-10T17:56:36","date_gmt":"2012-01-10T14:56:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24181"},"modified":"2012-01-10T18:00:18","modified_gmt":"2012-01-10T15:00:18","slug":"grafeen-paljastas-oma-magnetilise-loomuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24181","title":{"rendered":"Grafeen paljastas oma magnetilise loomuse"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kas orgaaniline materjal v\u00f5ib k\u00e4ituda kui k\u00fclmikumagnet? Manchesteri \u00dclikooli teadlased n\u00e4itasid, et v\u00f5ib k\u00fcll.<\/strong><\/p>\n<p>Teadusajakirjas <em>Nature Physics<\/em> ilmunud artiklis uurisid teadlased Dr Irina Grigorieva ja professor Sir Andre Geim (\u00fcks 2010. aastal grafeeni uurimise eest Nobeli preemia saanud teadlastest) grafeeni magnetilisi omadusi, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-graphene-reveals-magnetic-personality.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/graphenereve.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-24182\" title=\"graphenereve\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/graphenereve.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/graphenereve.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/graphenereve-250x166.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Oma puhtas olekus ei n\u00e4ita grafeen mingeid magnetilisi omadusi, mist\u00f5ttu pihustasid Manchesteri teadlased seda kas teiste mittemagnetiliste aatomitega, n\u00e4iteks fluoriga, v\u00f5i eemaldasid selle v\u00f5restikust m\u00f5ned s\u00fcsiniku aatomid. Need t\u00fchjad kohad, mida nimetatakse aukudeks, ning lisandaatomid osutusid k\u00f5ik magnetilisteks &#8211; t\u00e4pselt nii nagu n\u00e4iteks raua aatomid.<\/p>\n<p>,,See on justkui miinus korda miinus annab plussi,&#8221; s\u00f5nas Dr Grigorieva. Teadlased leidsid, et selleks, et saada magnetilisi aatomid, peavad defektid asuma \u00fcksteisest kaugel, ning et nende sisaldus peaks olema v\u00f5rdlemisi v\u00e4ike. Kui grafeenile lisada palju defekte, siis asuvad need liiga l\u00e4hestikku ja t\u00fchistavad \u00fcksteise magnetismi. Aukude puhul p\u00f5hjustab nende suur kontsentratsioon grafeeni lagunemist.<\/p>\n<p>Professor Geimi s\u00f5nul on ,,n\u00e4htud magnetism v\u00e4ike, ning isegi k\u00f5ige rohkem magnetiseeritud n\u00e4idised ei kinnituks k\u00fclmikule. Siiski on t\u00e4htis j\u00f5uda arusaamale, mis on grafeeni puhul v\u00f5imalik ja mis mitte. Magnetismi n\u00e4htust mittemagnetilistes materjalides on varem mitmel korral alusetult v\u00e4idetud.&#8221;<\/p>\n<p>,,Avastatud n\u00e4htuse k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem kasutus on spintroonikas. Spintroonika seadmed on v\u00e4ga laialdaselt kasutuses, k\u00f5ige enam arvutite k\u00f5vaketastes. Sellised seadmed t\u00f6\u00f6tavadki just t\u00e4nu magnetismi ja elektrivoolu kooseksisteerimisele.&#8221;<\/p>\n<p>,,Selle funktsionaalsuse lisandumine v\u00f5ib grafeeni rakendustele elektroonikas v\u00e4ga palju juurde anda,&#8221; lisas Dr Grigorieva.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-graphene-reveals-magnetic-personality.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/ftp\/arxiv\/papers\/1111\/1111.3775.pdf\">Spin-half paramagnetism in graphene induced by point defects<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas orgaaniline materjal v\u00f5ib k\u00e4ituda kui k\u00fclmikumagnet? Manchesteri \u00dclikooli teadlased n\u00e4itasid, et v\u00f5ib k\u00fcll. Teadusajakirjas Nature Physics ilmunud artiklis uurisid teadlased Dr Irina Grigorieva ja professor Sir Andre Geim (\u00fcks 2010. aastal grafeeni uurimise eest Nobeli preemia saanud teadlastest) grafeeni magnetilisi omadusi, kirjutab Physorg.com. Oma puhtas olekus ei n\u00e4ita grafeen mingeid magnetilisi omadusi, mist\u00f5ttu pihustasid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24182,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-24181","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24181","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24181"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24181\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24182"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24181"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24181"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24181"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}