{"id":24252,"date":"2012-01-13T23:05:47","date_gmt":"2012-01-13T20:05:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24252"},"modified":"2012-01-14T00:29:42","modified_gmt":"2012-01-13T21:29:42","slug":"viitamine-korda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24252","title":{"rendered":"Viitamine korda"},"content":{"rendered":"<p>Lisaks \u00e4gedate eksperimentide korraldamisele ja p\u00f5nevate probleemide kallal juurdlemisele tuleb teadust\u00f6\u00f6s muudki huvitavat ette. \u00dcheks selliseks elevust tekitavaks valdkonnaks on viidete organiseerimine artiklite vormistamisel!<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/References.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-24298\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/References.jpg\" alt=\"\" width=\"369\" height=\"277\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/References.jpg 527w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/References-300x224.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/References-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 369px) 100vw, 369px\" \/><\/a>Enda magistrit\u00f6\u00f6s tegin viitamise k\u00e4sitsi. Juhul kui viiteid on v\u00e4he, siis v\u00f5ib see t\u00f5esti k\u00f5ige m\u00f5istlikum olla. Tr\u00fckkisin \u00fckshaaval k\u00f5ik sisse ja ei vaevanud oma pead mingi peenema t\u00f6\u00f6riista \u00f5ppimisega. N\u00fc\u00fcd oma teadusartiklit vormistades otsustasin astuda sammu edasi. Viiteid oli kogunenud pea 40 ja lisaks ei olnud veel p\u00e4ris selge millisele ajakirjale, me oma uurimuse saadame. Erinevatel ajakirjadel on ju, teadagi, erinevad viitamisstiilid. Tr\u00fckkida viimasel minutil mitu lehek\u00fclge viiteid k\u00e4sitsi \u00fcmber? Pigem\u00a0 mitte! K\u00e4es on 21. sajand.<br \/>\nVaatamata sellele, et ma ei pea ennast mingiks Microsofti <em>fanboy<\/em>-ks, otsustasin lihtsuse huvides Wordile truuks j\u00e4\u00e4da ja tegin selgeks, milliseid viidete korraldamise v\u00f5imalusi pakub vana hea Word. V\u00e4ga asjaliku juhendi leiab nt siit, \u00fche Florida \u00fclikooli kodulehek\u00fcljelt: <a href=\"http:\/\/www.fgcu.edu\/support\/office2007\/word\/references.asp\">http:\/\/www.fgcu.edu\/support\/office2007\/word\/references.asp<\/a> Osutub, et Wordis saab valida erinevate viitamisstiilide vahel: \u00fcmarsulgudes autori ja aastaarvuga viitamine, IEEE \u201einsenerideklubi\u201c ajakirjade stiilis viitamine jne. Viiteid lisades tuleb nad vaid \u00fcks kord vastavasse vormi sisestada ja hiljem saab lasta Wordil viidete nimekirja soovitud vormistuses automaatselt genereerimine. T\u00f6\u00f6de tsiteerimine teksti sees k\u00e4ib 2 hiirekl\u00f5psuga. Lihtne!<br \/>\nP\u00f5him\u00f5ttekindlad TeXi kasutajad kirtsutavad n\u00fc\u00fcd kindlasti selle peale nina, et mis teadustekstide vormistamine see Wordiga k\u00e4ib? \u00d5igeid artikleid tehakse ikka LaTeX-iga! Loomulikult ka selles maailmas on vastavad viidete organiseerimise t\u00f6\u00f6riistad olemas, otsige nt m\u00e4rks\u00f5nu \u201eBibTeX\u201c ja \u201eJabRef\u201c ja te leiate. Mis aga puudutab v\u00e4idet, et Wordiga ei ole v\u00f5imalik korralikult teadus- ja l\u00f5put\u00f6id teha ja \u00f5ige t\u00f6\u00f6riist on ainult TeX, siis sellega ma k\u00fcll n\u00f5us ei saa olla. H\u00e4id t\u00f6id ei vormistata mitte tarkvaraga A v\u00f5i B, vaid sellega, mille v\u00f5imalusi h\u00e4sti tuntakse ja kasutada osatakse. Word v\u00f5i TeX, see on traditsioonide ja maitse k\u00fcsimus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lisaks \u00e4gedate eksperimentide korraldamisele ja p\u00f5nevate probleemide kallal juurdlemisele tuleb teadust\u00f6\u00f6s muudki huvitavat ette. \u00dcheks selliseks elevust tekitavaks valdkonnaks on viidete organiseerimine artiklite vormistamisel! Enda magistrit\u00f6\u00f6s tegin viitamise k\u00e4sitsi. Juhul kui viiteid on v\u00e4he, siis v\u00f5ib see t\u00f5esti k\u00f5ige m\u00f5istlikum olla. Tr\u00fckkisin \u00fckshaaval k\u00f5ik sisse ja ei vaevanud oma pead mingi peenema t\u00f6\u00f6riista \u00f5ppimisega. N\u00fc\u00fcd [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":117,"featured_media":24298,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24252","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus","8":"category-arvamus-ja-inimesed","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24252","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/117"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24252"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24252\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24298"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24252"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24252"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24252"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}