{"id":24269,"date":"2012-01-13T18:43:54","date_gmt":"2012-01-13T15:43:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24269"},"modified":"2012-01-13T18:44:58","modified_gmt":"2012-01-13T15:44:58","slug":"hobeda-tindi-abil-valmistatud-vaiksed-korgtehnoloogilised-elektroonikaseadmed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24269","title":{"rendered":"Teadlased leiutasid osakestevaba h\u00f5beda tindi"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_24270\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/particlefree.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24270\" class=\"size-full wp-image-24270\" title=\"particlefree\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/particlefree.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"243\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/particlefree.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/particlefree-300x182.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/particlefree-250x151.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24270\" class=\"wp-caption-text\">Reageeriv h\u00f5beda tint pihustatakse \u00f5hukesele venivale plastmasskilele, et valmistada painutatavat h\u00f5beda elektroodi. Pilt: S. Brett Walker<\/p><\/div>\n<p><strong>Illinoisi \u00dclikooli materjaliteadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue reageeriva h\u00f5beda tindi, mille abil saab printida k\u00f5rgtehnoloogilisi elektroonika\u00fchendusi \u00fcldlevinud odavatele materjalidele, nagu n\u00e4iteks painutatavale plastmassile, paberile v\u00f5i tekstiilidele. Selliseid \u00fchendusi saaks kasutada antennides, akudes, sensorites, p\u00e4ikesepatareides, kantavates seadmetes ja mujal. <\/strong><\/p>\n<p>Uus tint on h\u00f5beda atsetaadist ja ammoniaagist koosnev l\u00e4bipaistev lahus. H\u00f5be j\u00e4\u00e4b lahusesse kuni printimiseni, p\u00e4rast mida vedelik aurustub ja alles j\u00e4\u00e4vad vaid juhtivad elemendid. Sellisel tindil on osakestep\u00f5histe tintide ees mitmeid eeliseid: selle valmistamine on palju kiirem, see p\u00fcsib stabiilsena mitmeid n\u00e4dalaid, seda saab pindadele kanda l\u00e4bi 100-nanomeetrise d\u00fc\u00fcsi (see on ligi suurusj\u00e4rk v\u00e4iksem kui osakestep\u00f5histe tintide korral), selle madal viskoossus teeb selle sobivaks ka tindiprinterites kasutamiseks, otseseks tindiga kirjutamiseks v\u00f5i aerograafiga pihustamiseks.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-particle-free-silver-ink-small-high-performance.html\">Particle-free silver ink prints small, high-performance electronics<\/a>&#8221;<\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/ja209267c\">Reactive Silver Inks for Patterning High-Conductivity Features at Mild Temperatures<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Illinoisi \u00dclikooli materjaliteadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue reageeriva h\u00f5beda tindi, mille abil saab printida k\u00f5rgtehnoloogilisi elektroonika\u00fchendusi \u00fcldlevinud odavatele materjalidele, nagu n\u00e4iteks painutatavale plastmassile, paberile v\u00f5i tekstiilidele. Selliseid \u00fchendusi saaks kasutada antennides, akudes, sensorites, p\u00e4ikesepatareides, kantavates seadmetes ja mujal. Uus tint on h\u00f5beda atsetaadist ja ammoniaagist koosnev l\u00e4bipaistev lahus. H\u00f5be j\u00e4\u00e4b lahusesse kuni printimiseni, p\u00e4rast mida vedelik [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24270,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-24269","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-tehnovidinad","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24269","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24269"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24269\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24270"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24269"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24269"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24269"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}