{"id":24275,"date":"2012-01-13T20:38:46","date_gmt":"2012-01-13T17:38:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24275"},"modified":"2012-01-13T20:38:46","modified_gmt":"2012-01-13T17:38:46","slug":"harvardi-ulikoolis-arendati-valja-uus-optiliste-vorede-jahutamise-meetod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24275","title":{"rendered":"Harvardi \u00dclikoolis arendati v\u00e4lja uus optiliste v\u00f5rede jahutamise meetod"},"content":{"rendered":"

Ameerika f\u00fc\u00fcsikud arendasid v\u00e4lja uue aatomite jahutamise meetodi. Senised levinumad jahutusmeetodid on p\u00f5hinenud kaootilisel osakeste liikumisel ning nende p\u00f5rgetel. Uus l\u00e4henemine seisneb aatomite jahutamises j\u00e4rjestik-moduleeritud <\/strong>(sequence of modulations)<\/em> optilise laserv\u00f5re <\/strong>(optical lattide)<\/em> abil. Meetod v\u00f5imaldab teoreetiliselt saavutada rekordmadalaid optilise v\u00f5re temperatuure suurusj\u00e4rgus 1 pK (pikokelvin), mille abil saaks tulevikus arendada kvantarvutite tehnoloogiaid.<\/strong><\/p>\n

Eksisteerib selliseid optilisi v\u00f5resid, millesse on alles j\u00e4etud k\u00f5igest \u00fcksik aatom. \u00dcksiku madalatemperatuurse aatomi manipuleerimine v\u00f5imaldab uurida fundamentaalseid loodusn\u00e4htusi, n\u00e4iteks magnetismi, \u00fclijuhtivust ning \u00fclivoolavust. Taoline katse \u00fclesehitus on hea ka seet\u00f5ttu, et v\u00f5imaldab v\u00f5resiseste aatomite, kui neid on rohkem kui \u00fcks, interaktsiooni juhtida.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kujundlik pilt Mott-i isolaatorist mikroskoobi all. <\/p><\/div>\n

2D v\u00f5red valmistatakse vaakumkambris laserkiirte s\u00f5elamise, risti r\u00e4sti suunamise, teel. Kambri vaakum ei ole t\u00e4ielik, sisaldades v\u00e4ga h\u00f5redat gaasi, n\u00e4iteks rubiidiumi aatomeid. Iga v\u00f5re moodustab potentsiaalibarj\u00e4\u00e4ri, millesse gaasi aatomid l\u00f5ksustuvad. V\u00f5rest liigsete aatomite eraldamiseks on teadlased varem lihtsalt oodanud kuni k\u00f5rgema kineetilise energiaga aatomid s\u00fcsteemist p\u00f5rgete teel v\u00e4ljuvad. Selline l\u00e4henemine on aga ajakulukas ning ei v\u00f5imalda adresseerida v\u00f5re eri punkte.<\/p>\n

Harvardi \u00dclikooli teadlase Markus Greineri ja tema kolleegide arendatud jahutamise meetod suudab vastavalt v\u00f5re s\u00f5lme aatomite arvule jahutamise lokaliseerida. On teada, et v\u00f5re s\u00f5lmes aatomi ergastamine ning v\u00e4ljutamine s\u00f5ltub s\u00f5lme potentsiaalibarj\u00e4\u00e4ris olevate aatomite arvust. N\u00e4iteks on v\u00f5imalik kahe aatomi puhul potentsiaalibarj\u00e4\u00e4ri niisugune sageduslik moduleerimine, et \u00fcks kahest aatomist ergastub ja v\u00e4ljub barj\u00e4\u00e4rist, ent teine j\u00e4\u00e4b endises olekus paigale. Sama kehtib enamate aatomitegi puhul.<\/p>\n

J\u00e4rjestikusel moduleerimissageduse muutmisel on v\u00f5imalik potentsiaalibarj\u00e4\u00e4ridest soovitud aatomid \u00fckshaaval eraldada. Aatomite arvu v\u00e4henemisega seondub potentsiaalibarj\u00e4\u00e4ri entroopia v\u00e4henemine, mist\u00f5ttu alaneb \u00fchtlasi s\u00fcsteemi temperatuur. T\u00f5en\u00e4ousus, et ergastunud aatom m\u00f5nes k\u00f5rvalises juba asustatud potentsiaalis maandub on v\u00e4ga suur. Taolist n\u00e4htust nimetatakse Mott-i isolaatoriks, mida on v\u00f5imalik spetsiaalsete mikroskoopide abil vaadelda.<\/p>\n

T\u00e4pseid temperatuuri m\u00f5\u00f5tmisi ei ole veel tehtud, ent t\u00f6\u00f6r\u00fchm teab, et on j\u00f5udnud temperatuurivahemikku piko- ja nanokelvini suurusj\u00e4rgus. Alternatiivsete meetoditega on saavutatud madalamaid temperatuure, ent sagedusliku modulatsiooni edasine arendust\u00f6\u00f6 v\u00f5ib viia rekordmadalate temperatuurideni pikokelvini suurusj\u00e4rgu alumises osas.<\/p>\n

Allikas: PhysicsWorld<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika f\u00fc\u00fcsikud arendasid v\u00e4lja uue aatomite jahutamise meetodi. Senised levinumad jahutusmeetodid on p\u00f5hinenud kaootilisel osakeste liikumisel ning nende p\u00f5rgetel. Uus l\u00e4henemine seisneb aatomite jahutamises j\u00e4rjestik-moduleeritud (sequence of modulations) optilise laserv\u00f5re (optical lattide) abil. Meetod v\u00f5imaldab teoreetiliselt saavutada rekordmadalaid optilise v\u00f5re temperatuure suurusj\u00e4rgus 1 pK (pikokelvin), mille abil saaks tulevikus arendada kvantarvutite tehnoloogiaid. Eksisteerib selliseid optilisi […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":24276,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24275","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24275","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24275"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24275\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24276"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24275"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24275"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24275"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}