{"id":24287,"date":"2012-01-13T22:32:37","date_gmt":"2012-01-13T19:32:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24287"},"modified":"2012-01-13T22:32:37","modified_gmt":"2012-01-13T19:32:37","slug":"oomi-seadus-kehtib-ka-aatomskaalal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24287","title":{"rendered":"Oomi seadus kehtib ka aatomskaalal"},"content":{"rendered":"

Austraalia New-South Walesi \u00dclikooli teadlased Michelle Simmons ja Bent Weber <\/strong>avastasid<\/strong> koos oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga, et kooli\u00f5pikutest tuntud Oomi seadus v\u00f5ib kehtida ka mikromaailmas.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Fosfori aatomitest valmistatud peenike juhtivustsoon r\u00e4ni pinnal.<\/p><\/div>\n

T\u00e4helepanek p\u00e4rineb nimetatud teadlaste katsetest, mille k\u00e4igus arendati v\u00e4lja meetod fosfori aatomitest koosneva kitsa ja aatomskaalal suhteliselt pika juhtivustsooni loomiseks r\u00e4niplaadi pinnale. Fosfori elektronkattel on r\u00e4nist \u00fcks elektron rohkem, mist\u00f5ttu tekib r\u00e4ni fosforiga dopeerides p t\u00fc\u00fcpi pooljuht.<\/p>\n

Juhtivustsooni valmistamise esimeses etapis kasutas Simmonsi juhitud teadlaste r\u00fchm aatomkiht-kihi haaval r\u00e4ni pinnale kanali kraapimiseks skaneeriva tunnelmikroskoobi tera. Kanalisse sadestati seej\u00e4rel fosfori aatomeid. Dopeeringu kiht kaeti omakorda r\u00e4ni kihiga. Taoline kitsas juhtivustsoon on efektiivselt aatomjuhe. T\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas, et juhtme eritakistus on kogu ulatuses konstantne. Seega on aatomjuhtme takistus v\u00f5rdeline pikkusega ja p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdeline ristl\u00f5ikepindalaga, t\u00e4pselt nagu Ohmi seadus v\u00e4idab.<\/p>\n

Simmonsi s\u00f5nul ei saa nende valmistatud aatomjuhtmeid veel t\u00f6\u00f6stuslikult \u00e4ra kasutada, ent arvab, et tegemist on v\u00e4\u00e4rtuslike n\u00e4iteeksemplaridega, mis ennustavad klassikalise elektroonika (transistorid, kondensaatorid) arengu j\u00e4tku. \u201eIntel ja sarnased firmad on olnud mures elektroonikakomponentide kahanemise p\u00e4rast, sest teatud piirist v\u00f5tavad v\u00f5imust kvantmehaanika seadused, n\u00e4htused muutuvad mittelineaarseks. V\u00e4iksemad transistoride paisud on ligikaudu 22 nanomeetrit pikad, mis on ligikaudu sajakordne \u00fcksikute r\u00e4niaatomite vahekaugus. Simmonsi ja Webberi katse n\u00e4itab, et paari p\u00f5lvkonna jagu arenguruumi on veel k\u00fcll,\u201c lisab teadust\u00f6\u00f6ga seotud USA Arizona osariigi \u00dclikooli teadlane David Ferry.<\/p>\n

Katse autorid ise ei ole aga huvitatud klassikalistest transistoridest, vaid hoopis fosforip\u00f5hise kvantarvuti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisest. Teadusr\u00fchm loodab \u00fcksikuid fosfori aatomeid kasutada kvantbittidena. \u201eTegeleme \u00fcheaatomilise seadme arendamisega, mille jaoks on vaja vastavas m\u00f5\u00f5tskaalas elektroode. Selleks kasutamegi oma loodud aatomjuhtmeid,\u201c lisab Simmons.<\/p>\n

Ferry on aga skeptiline, sest arvab, et klassikalise n\u00e4htuse prevaleerimine aatomskaalal viitab v\u00f5imalikule fosforseadme l\u00e4bikukkumisele. Simmons on aga optimistlik p\u00f5hjendades, et viis aastat tagasi oli fosforil p\u00f5hinevate kvantarvutite arendusteel ees oluliselt rohkem takistusi kui n\u00fc\u00fcd. Eesm\u00e4rgiks on aga suuremate s\u00fcsteemide loomine, lisab ta.<\/p>\n

Allikas: PhysicsWorld<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Austraalia New-South Walesi \u00dclikooli teadlased Michelle Simmons ja Bent Weber avastasid koos oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga, et kooli\u00f5pikutest tuntud Oomi seadus v\u00f5ib kehtida ka mikromaailmas. T\u00e4helepanek p\u00e4rineb nimetatud teadlaste katsetest, mille k\u00e4igus arendati v\u00e4lja meetod fosfori aatomitest koosneva kitsa ja aatomskaalal suhteliselt pika juhtivustsooni loomiseks r\u00e4niplaadi pinnale. Fosfori elektronkattel on r\u00e4nist \u00fcks elektron rohkem, mist\u00f5ttu tekib r\u00e4ni […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":24288,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24287","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24287"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24287\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24287"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24287"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}