{"id":24306,"date":"2012-01-15T23:34:24","date_gmt":"2012-01-15T20:34:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24306"},"modified":"2012-01-15T23:34:24","modified_gmt":"2012-01-15T20:34:24","slug":"vaadates-kvantmehaanikat-palja-silmaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24306","title":{"rendered":"Vaadates kvantmehaanikat palja silmaga"},"content":{"rendered":"

Cambridge’i teadlaste meeskonna ehitatud pooljuhtkiip viib elektronid kvantseisundisse, kiirates valgust, mis\u00a0on piisavalt\u00a0tugev palja silmaga n\u00e4gemiseks. Kuna nende kvantseisundis \u00fclivoolavat vedelikku on v\u00f5imalik h\u00f5lpsasti\u00a0ergastada valgustades seadet laserkiirtega, v\u00f5ib teadlaste edasiarendus praktiliselt viia \u00fclitundlike detektorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni.<\/strong><\/p>\n

Kvantmehaanika kui f\u00fc\u00fcsikaline “mehhanism” n\u00e4itab tavaliselt oma m\u00f5ju vaid imev\u00e4ikestele osakestele \u00fclimadalatel temperatuuridel. Uurijate meeskond segas aga elektrone valgusega, s\u00fcnteesimaks \u00fclisuuri, inimese juuksekarva j\u00e4medusi kvantosakesi, mis k\u00e4ituvad \u00fclijuhtidena. Teadlased ehitasid kiipi mikroskoopilisi avausi, mis p\u00fc\u00fcavad valguse l\u00f5ksu elektronide l\u00e4heduses. Nii loodi uued osakesed \u2013 \u201epolaritonid\u201c \u2013, mis liiguvad oma v\u00e4ikese kaalu t\u00f5ttu kergelt ja\u00a0laialt ringi, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaksiklaine\/ valguse iseloom osakesena. Pilt: Meeblax, Flickr<\/p><\/div>\n

Dr. Gab Christmann<\/strong> tootis koost\u00f6\u00f6s professor Jeremy Baumbergi<\/strong> ja Dr. Natalia Berloffiga<\/strong> erilised uued n\u00e4idised, mis v\u00f5imaldavad polaritonidel vabalt ringi voolata ilma kuhugi kinni j\u00e4\u00e4mata. Olles viidud kahte laservalguskiirde, hakkas kvantvedelik spontaalselt v\u00f5nkuma edasi \u00a0ja tagasi, moodustades v\u00f5nkumise k\u00e4igus teadlastele tuntud kvantpendliseisundeid, mis aga olid tuhandeid kordi tavap\u00e4rasest suuremad.<\/p>\n

Christmann s\u00f5nas j\u00e4rgmist: \u201eNeed polaritonid eelistavad \u00fclekaalukalt marssida teineteisega \u00fches taktis, m\u00e4ssides end kvantmehaaniliselt kokku.\u201c<\/p>\n

Tekkinud kvantvedelikul on m\u00f5ned kummalised omadused. N\u00e4iteks \u00fcritab vedelik iseend t\u00f5rjuda. See v\u00f5ib ka keerelda kindlate koguste kaupa, luues korrap\u00e4raste joontena laiali laotunud keeriseid (vortekseid).<\/p>\n

Nihutades laserkiiri teineteisest eemale, kontrollisid teadlased otse kvantvedeliku liikumist, moodustades inimese tukslevast\u00a0s\u00fcdamest miljon korda kiiremini\u00a0v\u00f5nkuvaid pendli.<\/p>\n

\u201eMe ei oodanud kunagi midagi sellist otse n\u00e4ha; on imekspandav, kui “peegelt\u00e4psed” meie n\u00e4idised olema peavad. Me v\u00f5ime oma polaritonist kvantvedelike j\u00f5gesid k\u00e4igu pealt juhtida, liigutades samu laserkiiri, mis need l\u00f5id,\u201c lisas Dr. Christmann.<\/p>\n

Laserkiirte arvu t\u00f5stmine looks veelgi keerulisemaid kvantseisundeid. Uurimust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on luua seesuguseid kvantseisundeid elektrilise aku abil toatemperatuuril. See v\u00f5imaldaks luua uue p\u00f5lvkonna \u00fclitundlikke g\u00fcroskoope, m\u00f5\u00f5tmaks k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5udu ja magnetv\u00e4lju ning loomaks kvantvooluringe.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel:\u00a0\u201eSculpting oscillators with light within a nonlinear quantum fluid<\/a>\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Cambridge’i teadlaste meeskonna ehitatud pooljuhtkiip viib elektronid kvantseisundisse, kiirates valgust, mis\u00a0on piisavalt\u00a0tugev palja silmaga n\u00e4gemiseks. Kuna nende kvantseisundis \u00fclivoolavat vedelikku on v\u00f5imalik h\u00f5lpsasti\u00a0ergastada valgustades seadet laserkiirtega, v\u00f5ib teadlaste edasiarendus praktiliselt viia \u00fclitundlike detektorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni. Kvantmehaanika kui f\u00fc\u00fcsikaline “mehhanism” n\u00e4itab tavaliselt oma m\u00f5ju vaid imev\u00e4ikestele osakestele \u00fclimadalatel temperatuuridel. Uurijate meeskond segas aga elektrone valgusega, s\u00fcnteesimaks \u00fclisuuri, […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":24307,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-24306","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24306","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24306"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24306\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24307"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24306"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24306"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24306"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}