{"id":24311,"date":"2012-01-14T19:24:02","date_gmt":"2012-01-14T16:24:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24311"},"modified":"2012-02-14T12:38:20","modified_gmt":"2012-02-14T09:38:20","slug":"samm-lahemal-termotuumareaktsiooni-kontrollimiseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24311","title":{"rendered":"Samm l\u00e4hemal termotuumareaktsiooni kontrollimiseni"},"content":{"rendered":"

<\/strong><\/p>\n

Kuumutuss\u00fcsteemi abil \u00f5nnestus teadlastel esmakordselt hoida \u00e4ra ebastabiilsuste teke efektiivsel ja\u00a0alternatiivsel viisil, mis\u00a0on t\u00f5en\u00e4oliselt kasulik termotuumareaktorite ehitamisel tulevikus. See on ITER reaktori ehitamises oluline samm edasi.<\/strong><\/p>\n

Teadlastel \u00f5nnestus peatada ebastabiilsuste teke termotuumareaktoris. Kuidas? …J\u00e4rgmisel joonisel on kujutatud selle energiaallika skeem. Kuigi sellise s\u00fcsteemi kontrollimine on \u00e4\u00e4rmiselt keerukas, on see v\u00e4gagi paljulubav, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Allikas: EPFL<\/p><\/div>\n

Termotuumareaktsioonis p\u00fc\u00fctakse taastoota P\u00e4ikeses toimuvale protsessile sarnast Maal asuvas reaktoris. Kui gaasi mitme miljoni kraadini kuumutada, siis muutub see plasmaks. Aegajalt ilmuvad plasmasse aga ebastabiilsused, mis kasvavad piisavalt suureks, et plasmat h\u00e4irida, pannes selle vaatamata plasmat hoidvale magnetv\u00e4ljale vibreerima. Kui plasma reaktori seinu puudutab, siis jahtub see kiiresti ning masina sisemuses tekivad tugevad elektromagnetj\u00f5ud.<\/p>\n

Teadlaste \u00fclesandeks on n\u00f5rgendada s\u00fcgaval plasma sisemuses tekkivaid ebastabiilsusi nii, et need ei v\u00f5imenduks, v\u00f5imaldades reaktoril normaalselt funktsioneerimida. Seadistades antenni, mis kiirgab elektromagnetkiirgust, \u00f5nnestus EPFL’i Plasmaf\u00fc\u00fcsika Uurimiskeskuse teadlastel ebastabiilsused nende tekkel summutada. Selline summutus toimus vaid ebastabiilsuste tekkekohas ning ei levinud v\u00e4ljapoole.<\/p>\n

Teooriast praktikasse<\/h3>\n
\"\"<\/a>

Kamber, kuhu plasma sulustatakse. Pilt: EPFL<\/p><\/div>\n

Esmalt viisid teadlased l\u00e4bi simulatsioone, et teha kindlaks millised kiirgussagedused ning antenni paigalduskohad ebastabiilsuste kasvu alla suruvad. Seej\u00e4rel viidi l\u00e4bi katsed, millega kontrolliti arvutuste \u00f5igsust. Selle l\u00e4henemise ilu seisneb selles, et teadlased said kasutada antenne, mis on osaks plasma kuumendamise s\u00fcsteemist ning on juba JET (Joint European Torus<\/em>, suurim hetkel kasutatav reaktor)\u00a0reaktoris olemas. \u00dcllatuseks n\u00e4itasid nii simulatsioonid kui ka eksperimendid, et kuumutamist ja ebastabiilsuste summutamist saab \u00fchendada, kui suunata kiirgus plasma keskpunktist veidi eemale.<\/p>\n

J\u00e4rgmiseks sammuks on lisada s\u00fcsteemi detektor, mis v\u00f5imaldaks ebastabiilsuste neutraliseerimist reaalajas pikema perioodi jooksul. Selliseid t\u00e4iustusi saaks rakendada ITERi termotuumareaktoris, mille ehitamine hetkel L\u00f5una-Prantsusmaal k\u00e4igus on.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Control of magnetohydrodynamic stability by phase space engineering of energetic ions in tokamak plasmas<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuumutuss\u00fcsteemi abil \u00f5nnestus teadlastel esmakordselt hoida \u00e4ra ebastabiilsuste teke efektiivsel ja\u00a0alternatiivsel viisil, mis\u00a0on t\u00f5en\u00e4oliselt kasulik termotuumareaktorite ehitamisel tulevikus. See on ITER reaktori ehitamises oluline samm edasi. Teadlastel \u00f5nnestus peatada ebastabiilsuste teke termotuumareaktoris. Kuidas? …J\u00e4rgmisel joonisel on kujutatud selle energiaallika skeem. Kuigi sellise s\u00fcsteemi kontrollimine on \u00e4\u00e4rmiselt keerukas, on see v\u00e4gagi paljulubav, kirjutab Physorg.com. Termotuumareaktsioonis p\u00fc\u00fctakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24314,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-24311","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24311","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24311"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24311\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24311"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24311"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24311"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}