{"id":24389,"date":"2012-01-16T23:18:11","date_gmt":"2012-01-16T20:18:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24389"},"modified":"2012-01-16T23:18:11","modified_gmt":"2012-01-16T20:18:11","slug":"ferroelektrikute-metalliline-elektrijuhtivus-nanoskaalas-toestati-katseliselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24389","title":{"rendered":"Ferroelektrikute metalliline elektrijuhtivus nanoskaalas t\u00f5estati katseliselt"},"content":{"rendered":"<p><strong>Oak Ridge\u2019i Rahvusliku Laboratooriumi (Oak Ridge National Laboratory \u2013 ORNL) uurijad vaatlesid esmakordselt metallilist elektrijuhtivust ferroelektrilistes nano-domeenides. T\u00e4nu sellele avastusele v\u00f5ivad v\u00e4ljavaated elektroonikas olla veelgi paljut\u00f5otavamad.<\/strong><\/p>\n<p>Elektriv\u00e4ljas oma polarisatsiooni \u00fcmber l\u00fclitavaid ferroelektrilisi aineid on juba pikka aega kasutatud mitmetes seadetes, n\u00e4iteks ultraheli masinates ja sensorites. N\u00fc\u00fcd avavad avastused ferroelektrikute elektrooniliste omaduste kohta uusi v\u00f5imalusi nanoelektroonika ja informatsiooni salvestamise rakendustes, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-nanoscale-metallic-ferroelectrics.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_24390\" style=\"width: 304px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/experimentsp.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24390\" class=\"size-medium wp-image-24390\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/experimentsp-294x300.jpg\" alt=\"\" width=\"294\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/experimentsp-294x300.jpg 294w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/experimentsp-250x254.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/experimentsp.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 294px) 100vw, 294px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24390\" class=\"wp-caption-text\">ORNL-i uurijad kasutasid pieso-vastuse j\u00f5u mikroskoopiat (ingl.k. piezoresponse force microscopy \u2013 PFM) , n\u00e4itamaks esimesi t\u00f5endeid metallilisest elektrijuhtivusest ferroelektrikute nano-alades. PFM kuvandil on n\u00e4idatud esindav nano-ala. Pilt: Physorg.com<\/p><\/div>\n<p>Teadusajakirjas <em>Nano Letters<\/em> avaldatud artiklis demonstreeris ORNL-i tegutsev uurijate r\u00fchm metallilise elektrijuhtivuse esinemist ferroelektrilises kiles, mis muidu k\u00e4itub isolaatorina. Teoreetikud ennustasid isolaatorist metalliks \u00fclemineku fenomeni juba enam kui 40 aastat tagasi, kuid eksperimentaalsed t\u00f5endid olid kuni praeguseni j\u00e4\u00e4nud k\u00e4ttesaamatuteks.<\/p>\n<p>\u201eKatsete tulemused tuvastasid \u00fcheselt uue elektrit juhtiva &#8220;kanali&#8221;, mis l\u00e4bib ferroelektriku isoleeriva &#8220;raamistiku&#8221;. See n\u00e4htus viitab, et on v\u00f5imalik kasutada \u201ekirjutamist\u201c ja \u201ekustutamist\u201c nanoskaalas,\u201c s\u00f5nas uurimust\u00f6\u00f6 juhtiv autor <strong>Peter Maksymovych<\/strong>.<\/p>\n<p>V\u00f5imalus kasutada ainu\u00fcksi elektriv\u00e4lja \u201enupuna\u201cselleks, et muuta metallilist elektrijuhtivust ferroelektrikus, on rakenduslikust vaatenurgast eriti huvi\u00e4ratav. Sest laengukandjate t\u00fc\u00fcbi muutmine pooljuhis vajaks aga muudatust aine koostises.<\/p>\n<p>\u201eMe oleme v\u00f5imelised metallilist elektrijuhtivust sisse l\u00fclitama ning eelpinge h\u00e4\u00e4lestust pidevalt muutes on selle k\u00e4itumist v\u00f5imalik v\u00e4ga t\u00e4pselt kontrollida,\u201c v\u00e4itis Maksymovych. \u201eMida v\u00e4iksem on nano-domeen, seda paremini see elektrit juhib. K\u00f5ik kirjeldatu toimub t\u00e4pselt samas materjali asukohas. Me v\u00f5ime teha isolaatorist parema v\u00f5i halvema metalli s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gi kiirusel v\u00f5i isegi kiiremini. See v\u00f5imalus on potentsiaalselt k\u00fclget\u00f5mbav mitmete rakenduste tarbeks, tekitades ka huvitavaid p\u00f5hik\u00fcsimusi metallilise elektrijuhtivuse t\u00e4pse mehhanismi kohta.\u201c<\/p>\n<p>Kuigi teadlased keskendusid oma uurimust\u00f6\u00f6s h\u00e4stituntud ferroelektrilisele kilele \u2013 plii-tsirkoonium-titanaadile \u2013 eeldavad nad, et vaatlused kehtivad ka paljude teiste ferroelektriliste ainete puhul. \u201eMe ootame, et meie uurimuste laiendamine multiferriitidele ja anti-ferroelektrikutele paljastab palju eelnevalt tundmatuid elektroonilisi omadusi, rajades teed nii p\u00f5hiteadmiste kui rakendusteni,\u201c s\u00f5nas uurimuse kaas-autor\u00a0<strong>Sergei Kalinin.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-nanoscale-metallic-ferroelectrics.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel:\u00a0\u201e<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/full\/10.1021\/nl203349b\">Tunable Metallic Conductance in Ferroelectric Nanodomains<\/a>\u201d<\/p>\n<p><strong><br \/>\n<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Oak Ridge\u2019i Rahvusliku Laboratooriumi (Oak Ridge National Laboratory \u2013 ORNL) uurijad vaatlesid esmakordselt metallilist elektrijuhtivust ferroelektrilistes nano-domeenides. T\u00e4nu sellele avastusele v\u00f5ivad v\u00e4ljavaated elektroonikas olla veelgi paljut\u00f5otavamad. Elektriv\u00e4ljas oma polarisatsiooni \u00fcmber l\u00fclitavaid ferroelektrilisi aineid on juba pikka aega kasutatud mitmetes seadetes, n\u00e4iteks ultraheli masinates ja sensorites. N\u00fc\u00fcd avavad avastused ferroelektrikute elektrooniliste omaduste kohta uusi v\u00f5imalusi nanoelektroonika [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":24390,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-24389","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24389","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24389"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24389\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24390"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24389"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24389"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24389"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}