{"id":24398,"date":"2012-01-19T15:08:00","date_gmt":"2012-01-19T12:08:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24398"},"modified":"2012-01-25T14:22:21","modified_gmt":"2012-01-25T11:22:21","slug":"ulijuhist-elektrivoolu-piiraja-tagab-boxbergi-elektrijaama-elektrivarustuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24398","title":{"rendered":"\u00dclijuhist elektrivoolu piiraja tagab Boxbergi elektrijaama elektrivarustuse"},"content":{"rendered":"

Esmakordselt paigaldati elektrijaama \u00fclijuhtiv elektrivoolu piiraja, mis p\u00f5hineb YBCO (\u00fcttrium-baarium-vask-oksiid) ribajuhtidel (strip conductor). Vattenfalli Boxbergi elektrijaamas kaitseb voolu piiraja elektriv\u00f5rku oma tarbimise eest, mis on kavandatud 12000 voldi ja 800 ampri tarbeks, v\u00e4ltimaks l\u00fchiste ja pinge haripunkti j\u00f5udmise t\u00f5ttu tekkivaid kahjustusi. Karlsruhe Tehnoloogiainstituudiga koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lja arendatud ja Nexans SuperConductors\u2019i poolt valmistatud uus tehnoloogia parendab vooluv\u00f5rgu turvalisust ning v\u00f5ib aidata v\u00e4hendada elektrijaamadesse panustatavate investeeringute kulusid.<\/strong><\/p>\n

\u201ePikka aega peeti k\u00f5rgetemperatuurilisi \u00fclijuhte raskesti k\u00e4sitsetavateks, liiga haprateks ja liiga kulukateks \u00fcldiste t\u00f6\u00f6stuslike rakenduste tarbeks,\u201c selgitas projektijuht Wilfried Goldacker<\/strong>. \u201eK\u00f5rgetemperatuuriliste \u00fclijuht-kaablite teine p\u00f5lvkond, mis p\u00f5hineb YBCO keraamikal, on palju viimistletum ja nende omadusi saab ka muuta \u201c vahendab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dclijuhtivaid spiraale jahutatakse vedela l\u00e4mmastikuga; neil on null-takistus elektrivoolule. Pilt: Martin Lober, KIT<\/p><\/div>\n

\u00dclijuhtidest elektrivoolu piirajad on t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5ttelt isetaastuvad (reversibly). Elektriv\u00f5rgus tekkinud l\u00fchiste p\u00f5hjustatud voolumaksimumide korral ei h\u00e4vine \u00fckski koostisosa. Piiraja naaseb automaatselt normaalsesse t\u00f6\u00f6seisundisse m\u00f5ne sekundi p\u00e4rast. Seet\u00f5ttu on elektrikatkestused palju l\u00fchemad kui tavaliste voolupiirajate korral, kui n\u00e4iteks majapidamistes leiduvate elektrikorkide koostisosad h\u00e4vivad ning vajavad v\u00e4ljavahetamist.<\/p>\n

\u201e\u00dclijuhtidest voolupiirajatel on mitmeid eeliseid keskmise ja k\u00f5rge pingega vooluv\u00f5rkude stabiilsuse tagamisel,\u201c selgitas Mathias Noe <\/strong>Karlsruhe\u2019 Tehnoloogiainstituudist. Usaldusv\u00e4\u00e4rsed ja kompaktsed voolupiirajad parendavad elektriv\u00f5rkude t\u00f6\u00f6 stabiilsust ja v\u00f5imaldavad lihtsustada vooluv\u00f5rgu \u00fclesehitust. Kuna nad on kaitstud voolumaksimumide eest, on detsentraliseeritud energiageneraatoreid, n\u00e4iteks tuule- ja p\u00e4ikeses\u00fcsteeme, v\u00f5imalik m\u00e4rksa paremini vooluv\u00f5rkudesse \u00fchendada. Olemasolevas vooluv\u00f5rgus olevad kallid koostisosad on t\u00f5husalt kaitstud. Tulevaste v\u00f5rkude koostisosasid on v\u00f5imalik kavandada v\u00e4iksemate elektrivoolumaksimumide jaoks ja trafosid pole enam tarvis. Elektrijaamade ja vooluv\u00f5rkude investeerimiskulud v\u00e4henevad. Veelgi enam, YBCO-l p\u00f5hinevaid \u00fclijuhtidest voolupiirajaid on ka v\u00f5imalik rakendada enam kui 100-kilovatistesse k\u00f5rgepinge vooluv\u00f5rkudesse, pakkumaks paremat kaitset tulevaste elektrikatkestuste eest.<\/p>\n

L\u00fchend YBCO t\u00e4histab \u00fclijuhi koostisosi, milleks on vastavalt \u00fcttrium, baarium, vask ja hapnik. YBCO kristallkiht, j\u00e4medusega umbes 1 mikromeeter, kasvatatakse otse m\u00f5ne millimeetri laiusele roostevabast terasest terasliistule. See annab keraamikale vajaliku stabiilsuse. Temperatuuridel alla miinus 183\u00b0 Celsiuse j\u00e4rgi muutub aine \u00fclijuhtivaks. \u00dclijuhtivus aga kaob \u00e4kitselt, kui elektrijuhis olev vool \u00fcletab kavandatud piiri. Seda tagaj\u00e4rge voolupiiraja kasutabki: elektriv\u00f5rgus tekkivate voolumaksimumide korral kaotab \u00fclijuht oma elektrijuhtivuse murdosa sekundi jooksul ja elektrivool liigub vaid l\u00e4bi roostevabast terasest riba. Sellel on aga m\u00e4rksa k\u00f5rgem takistus ja seega piiratakse elektrivoolu. \u00dclijuhi jahutuss\u00fcsteem peatab t\u00f5usva kuumuse. M\u00f5ne sekundi jooksul peale elektrikatkestust naaseb piiraja tavap\u00e4rasesse \u00fclijuhtivasse seisundisse. YBCO roostevabast terasest liistude peal olevad \u00fclijuhtivad kihid on stabiilsemad ja t\u00f6\u00f6kindlamad kui enamus esimese p\u00f5lvkonna \u00fclijuhte, mis p\u00f5hinevad BSCCO keraamikal. Veelgi enam, nende tootmisel pole tarvis kasutada v\u00e4\u00e4rismetalle ning on eeldatavasti odavamad.<\/p>\n

\u00dclijuhist voolupiiraja arendati v\u00e4lja viimase kahe aasta jooksul ENSYSTROB\u2019i projekti k\u00e4igus. Projekti tulemused on olulised, kuna hetkel kasutatavate voolupiirajate funktsionaalsus on tulevikus v\u00f5imalik \u00fchendada \u00fclijuhtidest trafode ja elektrikaablitega.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Esmakordselt paigaldati elektrijaama \u00fclijuhtiv elektrivoolu piiraja, mis p\u00f5hineb YBCO (\u00fcttrium-baarium-vask-oksiid) ribajuhtidel (strip conductor). Vattenfalli Boxbergi elektrijaamas kaitseb voolu piiraja elektriv\u00f5rku oma tarbimise eest, mis on kavandatud 12000 voldi ja 800 ampri tarbeks, v\u00e4ltimaks l\u00fchiste ja pinge haripunkti j\u00f5udmise t\u00f5ttu tekkivaid kahjustusi. Karlsruhe Tehnoloogiainstituudiga koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lja arendatud ja Nexans SuperConductors\u2019i poolt valmistatud uus tehnoloogia parendab vooluv\u00f5rgu […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":24399,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-24398","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tehnovidinad","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24398"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24398\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24399"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}