{"id":24422,"date":"2012-01-16T15:39:08","date_gmt":"2012-01-16T12:39:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24422"},"modified":"2012-01-16T15:39:08","modified_gmt":"2012-01-16T12:39:08","slug":"tekitati-seni-vaikseimad-kulla-nanojoad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24422","title":{"rendered":"Tekitati seni v\u00e4ikseimad kulla nanojoad"},"content":{"rendered":"

KU Leueni \u00dclikooli teadlane Ventsislav Valev arendas koos t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga v\u00e4lja meetodi seni v\u00e4ikseimate nanojugade (nanojets<\/em>) tekitamiseks. Joad valmivad plasmoniliste kuumt\u00e4ppide (plasmonic hotspots<\/em>) abil sulatatud kulla nanostruktuuridest. Protsessist saadavad ideaalselt sf\u00e4\u00e4rilised v\u00e4ikesed kulla tilgad pakuvad huvi meditsiinit\u00f6\u00f6stusele.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>
\nMeetod p\u00f5hineb tagasil\u00f6\u00f6gil (backjet<\/em>) fenomenil, mis avaldub n\u00e4iteks veetilga kukkumisel lompi. Langeva tilga p\u00f5hjustatud laine kukub nii kokku, et paiskab v\u00e4ikese koguse vett tagasi. T\u00e4pselt fokusseeritud \u00fclikiired laserimpulsid on varustatud piisava energiaga sulatamaks kulla kile pinda, millest lendub analoogselt \u00fclaltoodud n\u00e4itele tagasi pisike sulakulla tilk.<\/p>\n

Kulla kile pinnale langevad tilga suuruse m\u00e4\u00e4rab laserimpulsi energia, mis omakorda s\u00f5ltub laseri valguse lainepikkusest. Esialgu arvasid teadlased, et nanojoad ei saa valguse lainepikkusest kuigiv\u00f5rd v\u00e4iksemad olla. Leuveni t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas aga, et jugade suurust saab plasominiliste kuumt\u00e4ppidega oluliselt v\u00e4hendada.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pildil on kujutatud kulla kilet tabavat laserkiirt, mis p\u00f5hjustab sulametalli tilga tagasil\u00f6\u00f6gi. Tilk tahestub ja moodustab pinnale tagasi langedes ideaalselt sf\u00e4\u00e4rilise kerakese.<\/p><\/div>
\nPlasmonilised kuumt\u00e4pid on piirkonnad nanostruktuurse metallikile pinnal,
\nkus langev valgus p\u00f5hjustab elektronide tugevat ostsillatsiooni. Elektronide v\u00f5nkumine p\u00f5hjustab lokaalset materjali soojenemist ning tekitab elektrivoolu. Ostsillatsiooni piirkonnad on t\u00f5epoolest v\u00e4ga kuumad, otsekui pliidirauad. Kuumuse t\u00f5ttu ongi v\u00f5imalik langeva valguse lainepikkusest v\u00e4iksemate tilgakeste vabanemine.<\/p>\n

Lendu paisatud tilgad tahenevad ning omandavad sf\u00e4\u00e4rilise s\u00fcmmeetria. Taolisi kulla tilkasid saab kasutada meditsiinis muuhulgas v\u00e4hiraviks. Arstide kasutatavad kulla osakesed on keemiliselt s\u00fcnteesitud ja on seet\u00f5ttu granulaarsed. Sf\u00e4\u00e4rilised terad on aga ravieesm\u00e4rki silmas pidades efektiivsemad. Vereringesse s\u00fcstitud osakesed kinnituvad v\u00e4hirakkude k\u00fclge, misj\u00e4rel kaasneb nende kuumutamisega v\u00e4hiraku h\u00e4vinemine.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

KU Leueni \u00dclikooli teadlane Ventsislav Valev arendas koos t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga v\u00e4lja meetodi seni v\u00e4ikseimate nanojugade (nanojets) tekitamiseks. Joad valmivad plasmoniliste kuumt\u00e4ppide (plasmonic hotspots) abil sulatatud kulla nanostruktuuridest. Protsessist saadavad ideaalselt sf\u00e4\u00e4rilised v\u00e4ikesed kulla tilgad pakuvad huvi meditsiinit\u00f6\u00f6stusele. Meetod p\u00f5hineb tagasil\u00f6\u00f6gil (backjet) fenomenil, mis avaldub n\u00e4iteks veetilga kukkumisel lompi. Langeva tilga p\u00f5hjustatud laine kukub nii kokku, et […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":24423,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24422","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24422"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24422\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}