{"id":24556,"date":"2012-01-21T23:06:11","date_gmt":"2012-01-21T20:06:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24556"},"modified":"2012-02-14T12:36:53","modified_gmt":"2012-02-14T09:36:53","slug":"peaaegu-taiuslik-samm-lahemal-superlaatse-valmistamiseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24556","title":{"rendered":"Peaaegu t\u00e4iuslik: samm l\u00e4hemal superl\u00e4\u00e4tse valmistamiseni"},"content":{"rendered":"

Superl\u00e4\u00e4tse abil v\u00f5iks n\u00e4ha viirust veretilgas ning valmistada palju uusi, paremaid ja odavamaid elektroonikaseadmeid. Durdu Guney s\u00f5nul v\u00f5iksid selle abil muutuda k\u00f5rgresolutsioonilised mikroskoobid sama tavap\u00e4rasteks kui kaamerad meie mobiiltelefonides.<\/strong><\/p>\n

Praeguseks pole keegi veel superl\u00e4\u00e4tse ehk nn. t\u00e4iuslikku l\u00e4\u00e4tse valmistanud. Optilisi l\u00e4\u00e4tsesid piirab valguse omadus, nn. difraktsioonipiir, mist\u00f5ttu ei saa ka parimatega neist n\u00e4ha v\u00e4hem kui 200 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga (see j\u00e4\u00e4b v\u00e4ikseimate bakterite suurusj\u00e4rku) esemeid. Skaneeriva elektronmikroskoobi abil saab j\u00e4\u00e4dvustada palju v\u00e4iksemaid objekte, ligi nanomeetri suuruseid, kuid need seadmed on kallid, rasked ning oma suuruse t\u00f5ttu mitte just eriti kaasaskantavad, kirjutab Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Sellel illustratsioonil kujutavad v\u00e4rvid plasmonite poolt genereeritud magnetv\u00e4lju. Mustad nooled n\u00e4itavad elektrivoolu suunda metallkihtides ning numbrid viitavad vooluringidele, mis aitavad kaasa negatiivse peegeldumise tekkimisele. Pilt: Image courtesy of Michigan Technological University<\/p><\/div>\n

Superl\u00e4\u00e4tse ehitamiseks on tarvis metamaterjale: tehismaterjale, millesuguste omadusi looduses ei n\u00e4e. Teadlased on metamaterjalide valmistamisega juba alustanud, et muuta reaalseks sellised maagilistena tunduvad n\u00e4htused nagu kvantlevitatsioon, n\u00e4htamatuks tegevad katted ning superl\u00e4\u00e4tsed.<\/p>\n

Hiljuti astus aga Guney, Michigani Tehnoloogia\u00fclikooli kaasprofessor, suure sammu edasi sellise superl\u00e4\u00e4tse, millega saaks n\u00e4htava valguse abil n\u00e4ha kuni 100 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga esemeid, valmistamisel.<\/p>\n

Guney t\u00f6\u00f6 saladus seisneb plasmonites – \u00f5hukeste metallkilede pinnal\u00e4hedastes laenguv\u00f5ngetes, mis kombineeruvad kindlate nanostruktuuridega. Elektromagnetv\u00e4ljas ergastamise j\u00e4rel koguvad nad esemetelt tulevaid valguslaineid ning peegeldavad neid viisil, mida looduses ei leia: negatiivne peegeldumine. T\u00e4nu sellele suudab antud l\u00e4\u00e4ts \u00fcletada difraktsioonipiiri t\u00f5kke. Guney mudeli korral v\u00f5imaldab see vaadelda inimese juuksekarvast tuhat korda v\u00e4iksemaid objekte.<\/p>\n

Ka teised teadlased on difraktsioonipiiri probleemi \u00fcletanud, kuid seda mitte terve n\u00e4htava valguse spektri ulatuses. Guney mudel demonstreerib efektiivselt, kuidas metamaterjale saab ,,venitada,” et panna need peegeldama kiirgust alates infrapunast kuni n\u00e4htava valguse ja ultraviolettkiirguseni (UV).<\/p>\n

Selliste superl\u00e4\u00e4tsede valmistamine oleks v\u00f5rdlemisi odav, mist\u00f5ttu v\u00f5iks neid paigaldada ka mobiiltelefonidesse. Siiski leiduks ka muid rakendusi.<\/p>\n

,,Sellist l\u00e4\u00e4tse saaks rakendada ka litograafias,” – elektroonikat\u00f6\u00f6stuses kasutatavas mikrot\u00f6\u00f6tlusprotsessis. ,,Litograafias kasutatavates seadmetes olev l\u00e4\u00e4ts m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra valmistatava struktuuri suuruse, seega, kui asendada vanad l\u00e4\u00e4tsed selle superl\u00e4\u00e4tsega, siis saaks valmistada v\u00e4iksemaid struktuure v\u00e4hema raha eest.”<\/p>\n

Arvutikiipe valmistatakse UV-laserite kaasabil, mis on kallid ning keerulised valmistada. ,,Selle superl\u00e4\u00e4tse abil saaks kasutada sellist punast laserit nagu kasutatakse pointerites<\/em>, et valmistada lihtsaid ja odavaid seadmeid ainult l\u00e4\u00e4tse asendamise abil.”<\/p>\n

K\u00f5ige huvipakkuvamaks on antud uurimuse juures aga see, et see v\u00f5iks avada tavainimestele v\u00f5imaluse piiluda sinna, kuhu seni on kiiganud vaid v\u00e4hesed: nanomaailma. ,,Tavainimese ligip\u00e4\u00e4s v\u00f5imsatele mikroskoopidele on minimaalne,” s\u00f5nas ta. ,,Superl\u00e4\u00e4tsede abil v\u00f5iks iga\u00fcks olla teadlane. Inimesed paneksid lihtsalt oma fotod rakkudest Facebooki. Selline l\u00e4\u00e4ts v\u00f5iks inspireerida rahva teaduslikku m\u00f5tteviisi.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Surface Plasmon Diven Scalable Low-Loss Negative-Index Metamaterial in the visible spectrum<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Superl\u00e4\u00e4tse abil v\u00f5iks n\u00e4ha viirust veretilgas ning valmistada palju uusi, paremaid ja odavamaid elektroonikaseadmeid. Durdu Guney s\u00f5nul v\u00f5iksid selle abil muutuda k\u00f5rgresolutsioonilised mikroskoobid sama tavap\u00e4rasteks kui kaamerad meie mobiiltelefonides. Praeguseks pole keegi veel superl\u00e4\u00e4tse ehk nn. t\u00e4iuslikku l\u00e4\u00e4tse valmistanud. Optilisi l\u00e4\u00e4tsesid piirab valguse omadus, nn. difraktsioonipiir, mist\u00f5ttu ei saa ka parimatega neist n\u00e4ha v\u00e4hem kui […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24557,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[137,147],"class_list":{"0":"post-24556","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kvantnahtused","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24556","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24556"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24556\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24557"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24556"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24556"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24556"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}