{"id":24583,"date":"2012-01-25T14:53:27","date_gmt":"2012-01-25T11:53:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24583"},"modified":"2012-01-27T10:29:03","modified_gmt":"2012-01-27T07:29:03","slug":"taiuslik-vedelik-on-nuud-veelgi-taiuslikum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24583","title":{"rendered":"T\u00e4iuslik vedelik on n\u00fc\u00fcd veelgi t\u00e4iuslikum"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_24584\" style=\"width: 260px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/theperfectli.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24584\" class=\"size-full wp-image-24584\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/theperfectli.jpg\" alt=\"\" width=\"250\" height=\"178\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24584\" class=\"wp-caption-text\">Kvark-gluuon plasma simulatsioon. Pildi autori\u00f5igus: CERN<\/p><\/div>\n<p><strong>Osakeste kiirendites raskeioonide kokkup\u00f5rgete k\u00e4igus tekkivat \u00fclikuuma kvark-gluuon plasmat peetakse \u201emaailma t\u00e4iuslikemaks vedelikuks\u201c. Eelnevad teooriad on v\u00e4lja pakkunud piiri vedelike \u201evoolavusele\u201c. Viini Tehnoloogia\u00fclikoolis tehtud uurimust\u00f6\u00f6 tulemused aga pakuvad v\u00e4lja, et seda piiri on v\u00f5imalik \u00fcletada, tehes \u201emaailma t\u00e4iuslikema vedeliku\u201c veelgi t\u00e4iuslikumaks.<\/strong><\/p>\n<p>Viini Tehnoloogia\u00fclikooli osakestef\u00fc\u00fcsikud on m\u00f5nda aega uurinud, kui voolavad v\u00f5ivad olla vedelikud. \u201eK\u00f5ige t\u00e4iuslikum vedelik\u201c ei ole vesi, vaid \u00fclikuum kvark-gluuon plasma, mida toodetakse raskeioonide kokkup\u00f5rgete k\u00e4igus CERNi Suures Hadronite P\u00f5rgutis. Uued teoreetilised uurimust\u00f6\u00f6 tulemused Viini T\u00dc-st n\u00e4itavad, et kvark-gluuon plasma v\u00f5ib olla veelgi v\u00e4hem viskoosne kui eelnevate teooriate kohaselt v\u00f5imalikuks peeti. Uurimuse tulemused avaldati teadusajakirjas <em>Physical Review Letters<\/em>.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt<a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-liquid-.html\"> siit<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-liquid-.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel:\u00a0\u201e<a href=\"http:\/\/prl.aps.org\/abstract\/PRL\/v108\/i2\/e021601\">Violation of the Holographic Viscosity Bound in a Strongly Coupled Anisotropic Plasma<\/a>\u201d<\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Osakeste kiirendites raskeioonide kokkup\u00f5rgete k\u00e4igus tekkivat \u00fclikuuma kvark-gluuon plasmat peetakse \u201emaailma t\u00e4iuslikemaks vedelikuks\u201c. Eelnevad teooriad on v\u00e4lja pakkunud piiri vedelike \u201evoolavusele\u201c. Viini Tehnoloogia\u00fclikoolis tehtud uurimust\u00f6\u00f6 tulemused aga pakuvad v\u00e4lja, et seda piiri on v\u00f5imalik \u00fcletada, tehes \u201emaailma t\u00e4iuslikema vedeliku\u201c veelgi t\u00e4iuslikumaks. Viini Tehnoloogia\u00fclikooli osakestef\u00fc\u00fcsikud on m\u00f5nda aega uurinud, kui voolavad v\u00f5ivad olla vedelikud. \u201eK\u00f5ige t\u00e4iuslikum [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":24584,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-24583","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24583"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24583\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24584"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}