{"id":24676,"date":"2012-01-26T21:05:36","date_gmt":"2012-01-26T18:05:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24676"},"modified":"2012-01-26T21:13:38","modified_gmt":"2012-01-26T18:13:38","slug":"femtofotograafia-voimaldab-vaadelda-valguse-levikut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24676","title":{"rendered":"Femtofotograafia v\u00f5imaldab vaadelda valguse levikut"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/femtofotograafia_1.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-24678\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/femtofotograafia_1.png\" alt=\"\" width=\"312\" height=\"306\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/femtofotograafia_1.png 312w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/femtofotograafia_1-300x294.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/femtofotograafia_1-250x245.png 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 312px) 100vw, 312px\" \/><\/a><\/p>\n<p><strong>MIT teadlased arendasid v\u00e4lja valguse leviku j\u00e4\u00e4dvustamise, ehk <em>femtofotograafia<\/em>,<em> <\/em>meetodi. Iga kaadri s\u00e4riaeg on efektiivselt kaks pikosekundit (10<sup>-12<\/sup> s), mille visualiseerimine v\u00f5imaldab valguse liikumist j\u00e4lgida resolutsiooniga ligikaudu 0.5&#215;10<sup>12 <\/sup>kaadrit sekundis (valguse kiiruse suurusj\u00e4rk on 3&#215;10<sup>8<\/sup>).<\/strong><\/p>\n<p>Otsene valguse hajumise j\u00e4\u00e4dvustamine on vaatluseks m\u00f5istliku intensiivsusega laine puhul pea v\u00f5imatu. MIT meetod p\u00f5hineb stroboskoopilisel j\u00e4\u00e4dvustamisel, mille k\u00e4igus sooritatakse \u00fclit\u00e4pselt fikseeritud vaatenurga ja ajastusega miljoneid kordusm\u00f5\u00f5tmisi. Salvestatud andmed korrastatakse inimesele tajutavaks kaadriks. Stseeni valgustamiseks kasutatakse pikosekundilise kestvusega laserimpulsse. N\u00f5nda kiire valgusimpulsi kogumiseks peab kaamera vaatev\u00e4li olema v\u00e4ga v\u00e4ike, mis tingib mitmeminutilise m\u00f5\u00f5tmisprotseduuri.<\/p>\n<p>Femtofotograafia rakenduste hulka kuulub n\u00e4iteks materjalide struktuuri anal\u00fc\u00fcsimine, \u00fclikiirete protsesside j\u00e4\u00e4dvustamine ning meditsiinis naha aluste (<em>sub-surface<\/em>) struktuuride valgustamine (sarnane ultrahelimeetodile).<\/p>\n<p>Vaata videot:<\/p>\n<p>[vsw id=&#8221;9RbLLYCiyGE&#8221; source=&#8221;youtube&#8221; width=&#8221;425&#8243; height=&#8221;344&#8243; autoplay=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p>Videost j\u00e4\u00e4b mulje justkui oleks tegemist arvutisimulatsiooniga &#8211; nii see siiski ei ole, kujutised on p\u00e4ris. Toas laelambi l\u00fclitit vajutades toimub sarnane valguse levimine, mis on aga inimese tajul\u00e4vele liiga kiire protsess.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/web.media.mit.edu\/~raskar\/trillionfps\/\">MIT<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MIT teadlased arendasid v\u00e4lja valguse leviku j\u00e4\u00e4dvustamise, ehk femtofotograafia, meetodi. Iga kaadri s\u00e4riaeg on efektiivselt kaks pikosekundit (10-12 s), mille visualiseerimine v\u00f5imaldab valguse liikumist j\u00e4lgida resolutsiooniga ligikaudu 0.5&#215;1012 kaadrit sekundis (valguse kiiruse suurusj\u00e4rk on 3&#215;108). Otsene valguse hajumise j\u00e4\u00e4dvustamine on vaatluseks m\u00f5istliku intensiivsusega laine puhul pea v\u00f5imatu. MIT meetod p\u00f5hineb stroboskoopilisel j\u00e4\u00e4dvustamisel, mille k\u00e4igus sooritatakse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":24678,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24676","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24676","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24676"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24676\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24678"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24676"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24676"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24676"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}