{"id":24701,"date":"2012-01-27T15:50:47","date_gmt":"2012-01-27T12:50:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24701"},"modified":"2012-01-27T15:50:47","modified_gmt":"2012-01-27T12:50:47","slug":"kas-antiaine-kaalub-rohkem-kui-aine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24701","title":{"rendered":"Kas antiaine kaalub rohkem kui aine?"},"content":{"rendered":"

Kas antiaine k\u00e4itub gravitatsiooniliselt teisiti kui aine? Kalifornia \u00dclikooli teadlased on v\u00f5tnud oma eesm\u00e4rgiks see v\u00e4lja uurida. Antud uurimuse tulemus v\u00f5ib kirjeldada, miks paistab antiainet universumis mitte olevat ning miks universum kiirenevas tempos paisub.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Allen Mills, Kalifornia \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsika ja astronoomia professor. Allikas: Mills lab, UC Riverside.<\/p><\/div>\n

Teadlased tegid laboratooriumis esimese sammu positrooniumi – positroni ja elektroni vahelise seotud oleku vabalangemise m\u00f5\u00f5tmisel. Positron on elektroni antiaineline versioon. Selle mass on elektroni massiga v\u00f5rdne, kuid selle laeng on positiivne. Kui positron ja elektron \u00fcksteisega kokku satuvad, siis annihileeruvad need ja tekib kaks gammakiirt, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikud\u00a0David Cassidy<\/strong> ja Allen Mills<\/strong> eraldasid esmalt positrooniumist positroni nii, et antud ebastabiilne s\u00fcsteem v\u00e4ldiks annihileerumist piisavalt kaua, et f\u00fc\u00fcsikud saaksid sellele m\u00f5juva gravitatsiooni efekti m\u00f5\u00f5ta.<\/p>\n

,,Me ergastasime laserite abil positrooniumi nn. Rydbergi olekusse, t\u00e4nu millele muutus aatom n\u00f5rgalt seotuks, viies positroni ja elektroni \u00fcksteisest kaugele,” s\u00f5nas Cassidy. ,,Seet\u00f5ttu l\u00fckkub nende annihilatsioon veidi edasi, v\u00f5imaldades meil sellega eksperimenteerida.”<\/p>\n

Rydbergi aatomid on tugevalt ergastatud aatomid. Sellised aatomid on f\u00fc\u00fcsikutele v\u00e4ga huvitavad, sest m\u00f5ningad nende omadused tugevnevad.<\/p>\n

Positrooniumi puhul olid teadlased huvitatud aatomi pika eluea saavutamisest oma eksperimendi jaoks. Rydbergi tasemel pikeneb positrooniumi eluiga 10 kuni 100 korda.<\/p>\n

,,See polnud aga meie katsete jaoks piisav,” lausus Cassidy. ,,Tulevikus on meil kavas kasutada meetodit, mis annab Rydbergi aatomitele suure impulsimomendi. See teeb aatomi lagunemise raskemaks, mist\u00f5ttu see v\u00f5ib elada kuni 10 millisekundit – see t\u00e4hendab ligi 10 000 kordset eluea pikenemist.”<\/p>\n

Teadlastel on juba \u00f5nnestunud laboratooriumis\u00a0Rydbergi positrooniume suurel hulgal valmistada. J\u00e4rgnevalt tuleb neil need aatomid ergastada, et saavutada paari millisekundi pikkune eluiga. Seej\u00e4rel valmistatakse neist \u00fcliergastatud aatomitest kiir, et m\u00f5\u00f5ta gravitatsiooni p\u00f5hjustatavat kallet.<\/p>\n

,,Me uurime kiire kallet funktsioonina lennuajast, et n\u00e4ha, kas gravitatsioon kallutab seda,” selgitas Cassidy. ,,Kui me leiame, et antiaine ja aine ei k\u00e4itu samamoodi, on selle m\u00f5ju f\u00fc\u00fcsikale suur. Hetkel eeldatakse, et aine ja antiaine on t\u00e4pselt samasugused – seda peale m\u00f5ningate omaduste, nagu n\u00e4iteks laeng. Selline eeldus viib arvamuseni, mille kohaselt pidi ainet ja antiainet Suure Paugu k\u00e4igus v\u00f5rdses koguses tekkima. Me ei n\u00e4e aga Universumis eriti antiainet, mist\u00f5ttu f\u00fc\u00fcsikud uurivad aine ja antiaine vahelisi erinevusi.”<\/p>\n

Gravitatsiooni m\u00f5ju katse j\u00e4rgmise sammu kavatsevad Cassidy ja Mills v\u00f5tta ette tuleval suvel.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Efficient Production of Rydberg Positronium<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kas antiaine k\u00e4itub gravitatsiooniliselt teisiti kui aine? Kalifornia \u00dclikooli teadlased on v\u00f5tnud oma eesm\u00e4rgiks see v\u00e4lja uurida. Antud uurimuse tulemus v\u00f5ib kirjeldada, miks paistab antiainet universumis mitte olevat ning miks universum kiirenevas tempos paisub. Teadlased tegid laboratooriumis esimese sammu positrooniumi – positroni ja elektroni vahelise seotud oleku vabalangemise m\u00f5\u00f5tmisel. Positron on elektroni antiaineline versioon. Selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24702,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24701","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24701","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24701"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24701\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24701"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24701"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24701"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}