{"id":24704,"date":"2012-01-27T16:24:28","date_gmt":"2012-01-27T13:24:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24704"},"modified":"2012-01-27T16:24:28","modified_gmt":"2012-01-27T13:24:28","slug":"veelgi-huvitavam-grafeen","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24704","title":{"rendered":"Veelgi huvitavam grafeen"},"content":{"rendered":"<p><strong>Imematerjal grafeen paljastas veel \u00fche oma h\u00e4mmastavatest omadustest &#8211; Manchesteri \u00dclikooli teadlased avastasid, et grafeen on \u00fclimalt vett l\u00e4bilaskev. See leid annab grafeeni potentsiaalile \u00fcllatava lisa: seda saab kasutada ka alkolohi destilleerimisel.<\/strong><\/p>\n<p>Teadusajakirjas <em>Science<\/em> ilmunud artiklis kirjeldab professor <strong>Sir Andre Geimi<\/strong> juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kuidas grafeenip\u00f5hised membraanid on k\u00f5igile gaasidele ja vedelikele l\u00e4bistamatud. Vesi aurustub aga l\u00e4bi membraani nii kiiresti, justkui seda polekski seal, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/01\/120126100639.htm\">Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_24705\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/120126100639.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24705\" class=\"size-full wp-image-24705\" title=\"120126100639\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/120126100639.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/120126100639.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/120126100639-250x166.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24705\" class=\"wp-caption-text\">Dr Nair koos membraaniga. Pilt: Manchester University<\/p><\/div>\n<p>See \u00e4sjaleitud omadus lisandub juba niigi pikka grafeeni huvitavate omaduste nimekirja. See on hetketeadmiste kohaselt universumi k\u00f5ige \u00f5hem materjal ning samas ka k\u00f5ige tugevam, see juhib elektrit ja soojust paremini kui \u00fckski teine materjal ning lisaks on see ka \u00fclimalt j\u00e4ik, kuid seejuures ka k\u00f5ige plastilisem.<\/p>\n<p>Oma uurimuses kasutasid teadlased graafeenoksiidi membraane. Grafeenoksiid on lihtsalt grafeenleht, mis on suvalisel viisil molekulidega, n\u00e4iteks h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchmadega, kaetud. Grafeenoksiidi lehekesed kihistuvad \u00fcksteise peale ning moodustavad laminaarse struktuuri. Antud uurimuses valmistati struktuurid, mis olid sadu kordi \u00f5hemad kui inimese juuksekarv, kuid seejuures siiski tugevad, paindlikud ja kergesti k\u00e4sitletavad.<\/p>\n<p>Kui metallanum sellise kilega kaeti, siis ei tabanud ka k\u00f5ige tundlikumad seadmed anumast lekkinud \u00f5hku ega \u00fchtki teist gaasi (seehulgas heeliumi). Teadlastele tuli aga t\u00e4ieliku \u00fcllatusena see, et kui sama asja prooviti veega, siis aurustus see justkui ilma grafeenkilet t\u00e4hele panemata. Veemolekulid hajusid l\u00e4bi grafeenoksiidist membraanide nii kiiresti, et aurustumiskiirus oli sama mis t\u00e4iesti avatud anuma korral.<\/p>\n<p>,,Grafeenoksiidi kihid korrastuvad sellisel viisil, et nende vahele j\u00e4\u00e4b ruumi t\u00e4pselt \u00fche kihi veemolekulide jaoks. Need korrastuvad end \u00fche molekuli paksuste j\u00e4\u00e4kihtidena, mis libisevad grafeeni pinnal peaaegu h\u00f5\u00f5rdumiseta,&#8221; kirjeldas <strong>dr Rahul Nair<\/strong>, eksperimentaalt\u00f6\u00f6 \u00fcks peamisi l\u00e4biviijaid.<\/p>\n<p>,,Kui m\u00f5ni teine aatom v\u00f5i molekul sama trikki \u00fcritab, siis selgub, et grafeeni kapillaarid kas kahanevad madala niiskuse t\u00f5ttu v\u00f5i ummistuvad veemolekulidega,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>,,Heeliumi gaasi on raske peatada. See lekib aeglaselt ka l\u00e4bi millimeetri paksuse klaasakna, kuid meie \u00fcli\u00f5hukesed kiled paistavad seda t\u00e4ielikult blokeerivat. Samas aurustub vesi aga l\u00e4bi selle ilma t\u00f5keteta. Enam imelikumat k\u00e4itumist pole v\u00f5imalik ette kujutada,&#8221; kommenteeris professor Geim. ,,Raske on m\u00f5elda, mida veel v\u00f5ib grafeen meile endast paljastada.&#8221;<\/p>\n<p>,,Seda unikaalset omadust saaks kasutada \u00e4ra olukordades, kus on vaja segust v\u00f5i anumast vett eraldada, kuid samas k\u00f5ik teised koostisosad alles hoida,&#8221; s\u00f5nas <strong>dr Irina Grigorieva<\/strong>, \u00fcks uurimuses osalenud teadlasi. ,,Lihtsalt huvi p\u00e4rast katsime me oma membraaniga \u00fche viinapudeli, ning leidsime, et destilleeritud lahus muutus ajas \u00fcha kangemaks. Keegi meist ei joo viina, kuid eksperimendi l\u00e4biviimine oli v\u00e4ga l\u00f5bus,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>,,Grafeeni omadused on nii ebatavalised, et raske on kujutada ette, et neid ei saaks kasutada filtrites, barj\u00e4\u00e4rimembraanide eraldamisel ning valikulisel vee eemaldamisel,&#8221; v\u00f5ttis professor Geim asja kokku.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/01\/120126100639.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/335\/6067\/442\">Unimpeded Permeation of Water Through Helium-Leak-Tight Graphene-Based Membranes<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Imematerjal grafeen paljastas veel \u00fche oma h\u00e4mmastavatest omadustest &#8211; Manchesteri \u00dclikooli teadlased avastasid, et grafeen on \u00fclimalt vett l\u00e4bilaskev. See leid annab grafeeni potentsiaalile \u00fcllatava lisa: seda saab kasutada ka alkolohi destilleerimisel. Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjeldab professor Sir Andre Geimi juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kuidas grafeenip\u00f5hised membraanid on k\u00f5igile gaasidele ja vedelikele l\u00e4bistamatud. Vesi aurustub aga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24705,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45,110],"class_list":{"0":"post-24704","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"tag-materjal","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24704","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24704"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24704\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24705"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24704"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24704"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24704"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}