{"id":24755,"date":"2012-01-29T19:23:21","date_gmt":"2012-01-29T16:23:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24755"},"modified":"2012-01-29T19:23:21","modified_gmt":"2012-01-29T16:23:21","slug":"neutronhajumine-voimaldab-vaadelda-molekulaarseid-pinnainteraktsioone","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24755","title":{"rendered":"Neutronhajumine v\u00f5imaldab vaadelda molekulaarseid pinnainteraktsioone"},"content":{"rendered":"<p><strong>Ameerika Oak Ridge rahvusvahelise energeetikalabori teadlased kombineerisid paremate materjali pinnamolekulide uuringute nimel neutroni hajutamise ning keemilise anal\u00fc\u00fcsi. Teadlaste huvi tahkiste pinnamolekulide vastu on suur, sest nende vahendada on muuhulgas katal\u00fc\u00fcsreaktsioonid, ravimite toime ja s\u00fcsiniku keemiline sidumine (s\u00fcsiniku sekvestreerimine). Nimetatud protsesside parem m\u00f5istmine v\u00f5imaldab ekspertidel v\u00e4lja arendada uusi erirakendustega materjale.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/neut_haju.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-24756\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/neut_haju-300x205.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"205\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/neut_haju-300x205.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/neut_haju-250x171.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/neut_haju.jpg 484w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Katsete raames uuriti neutroni pinnahajumise vahendusel r\u00e4nidioksiidi nanopoori (katalooginimetusega MCM41) sisese keemilise molekuli f\u00fc\u00fcsilist liikumist.<\/p>\n<p>\u201eMolekuli d\u00fcnaamilisel ning ruumilisel k\u00e4itumisel on \u00fcmbriteva keskkonnaga tihe seos. Ise\u00e4ranis m\u00f5juvad on ruumala piirangud, mis m\u00f5jutavad molekuli liikumisulatust. \u00dcritame tabada seost molekulaarse liikumise (<em>molecular motion<\/em>) ning keemilise koostise vahel hetkel, mil molekul kinnitub tahkise pinnale,\u201c s\u00f5nas katsega seotud teadlane Ken Herwig. Ruumikitsenduse loova nanopoori struktuuri m\u00f5ju molekuli d\u00fcnaamikale on uute keemiatoodete pinnareaktsiooni modelleerimise aluseks.<\/p>\n<p>Eksperimendis kasutati vesinikusisaldusega molekule, mis pakuvad teaduslikku huvi ning on head neutronkiire hajutajad. Haju uurimine v\u00f5imaldab saada otsest informatsiooni molekulide liikumise kohta aatom- ning nanoskaalal.<\/p>\n<p>Pinnareaktsioonide uurimiseks kasutati s\u00fcnteesitud molekule ja erineva suurusega MCM41 nanopoore. Molekulid kinnitati keemiliselt nanopoori pinnale, mis moodustasid orgaanilis-anorgaanilise h\u00fcbriidmaterjali. H\u00fcbriidi kasutatati seej\u00e4rel keemiliste laguprotsesside rajade (<em>decomposition pathways<\/em>) uurimiseks, mille \u00fcheks m\u00f5jutajaks pinnareaktsioonid arvatavasti on.<\/p>\n<p>\u201eOleme huvitatud molekulide termilisest lagunemisest, mis toimub n\u00e4iteks biomassi moodustumisel. Katsetulemused n\u00e4itavad, et lagunemist m\u00f5jutavad mitmed keskkonnatingimused. Lisaks m\u00e4ngib olulist rolli lagumolekulide kinnitumine poorsetele struktuuridele, seet\u00f5ttu meie huvi antud teadusteema vastu,\u201c selgitab Kidder.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-neutron-window-surface-interactions.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameerika Oak Ridge rahvusvahelise energeetikalabori teadlased kombineerisid paremate materjali pinnamolekulide uuringute nimel neutroni hajutamise ning keemilise anal\u00fc\u00fcsi. Teadlaste huvi tahkiste pinnamolekulide vastu on suur, sest nende vahendada on muuhulgas katal\u00fc\u00fcsreaktsioonid, ravimite toime ja s\u00fcsiniku keemiline sidumine (s\u00fcsiniku sekvestreerimine). Nimetatud protsesside parem m\u00f5istmine v\u00f5imaldab ekspertidel v\u00e4lja arendada uusi erirakendustega materjale. Katsete raames uuriti neutroni pinnahajumise vahendusel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":24756,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24755","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24755","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24755"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24755\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24756"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24755"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24755"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24755"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}