{"id":24816,"date":"2012-01-31T17:19:06","date_gmt":"2012-01-31T14:19:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24816"},"modified":"2012-01-31T17:19:06","modified_gmt":"2012-01-31T14:19:06","slug":"modelleeriti-geko-varvaste-metamaterjalil-ning-valgusel-pohinev-analoog","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24816","title":{"rendered":"Modelleeriti geko varvaste metamaterjalil ning valgusel p\u00f5hinev analoog"},"content":{"rendered":"<p><strong>Gekode ronimisv\u00f5ime paelub teadlasi oma erakordusega. Geko suudab ronida vertikaalsetel klaaspindadel, isegi teflonil, t\u00e4iskasvanud 70 g kaaluva geko varvaste karvakeste kogusummas suudaks loomake t\u00f5sta kuni 170 kg (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Gecko\">siit<\/a>). See k\u00f5ik on v\u00f5imalik vedelike ning pindpinevuseta. Seni on aga teadusmaailma pingutused geko ronimisv\u00f5imele selgitava vastuse v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4nud. Inglismaa Southamptoni \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm sooritas arvutisimulatsiooni, mille kohaselt on v\u00f5imalik sisaliku ronimist matkida metamaterjalide ning valguse abil.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_24817\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/gekovarvas.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24817\" class=\"size-medium wp-image-24817\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/gekovarvas-300x151.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"151\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/gekovarvas-300x151.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/gekovarvas-250x126.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/01\/gekovarvas.jpg 542w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24817\" class=\"wp-caption-text\">Geko varvaste optiline analoog. <\/p><\/div>\n<p>Idee seisneb t\u00f5siasjas, et valgus on suuteline pindadele r\u00f5hku avaldama. Teadlased kasutasid simulatsioonis selle omaduse \u00e4ra,\u00a0 tekitades kullast metamaterjali pinnale plasmoneid (<em>plasmaostsillatsiooni kvant &#8211; plasmon<\/em>). Simulatsiooni tulemusena selgus, et teatud pinna l\u00e4hedal asuva metamaterjali valgustamisel tekkis metamaterjali pinnaplasmonide v\u00f5nkumiste ning alusmaterjali elektronide interaktsiooni t\u00f5ttu t\u00f5mbej\u00f5ud. Tulemus ise ei olnud \u00fcllatav, k\u00fcll aga j\u00f5u tugevus. Leiti, et langeva valguse h\u00e4\u00e4lestamisel plasmonide resonantssagedusele tekkis j\u00f5ud, mis \u00fcletas materjale m\u00f5jutavat raskusj\u00f5udu.<\/p>\n<p>Mudel n\u00e4itab, et teoreetiliselt on v\u00f5imalik luua materjale, mida on v\u00e4hemasti kvanttasandil v\u00f5imalik pinnale kinnitada puhtalt valguse toimel. Teooria paika pidamise korral on tulevikus v\u00f5imalik valmistada n\u00e4iteks nanopintsette, mille abil saaks mikroskoopilistest objektidest valguse vahendusel kinni haarata, et neid siis soovitud kohtadesse liigutada. Teadlaste j\u00e4rgmiseks sammuks ongi tulemuste eksperimentaalne kontroll. T\u00f6\u00f6d loodetakse avaldada paari n\u00e4dala v\u00f5i kuu jooksul.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-british-team-metamaterials-gecko-toe.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gekode ronimisv\u00f5ime paelub teadlasi oma erakordusega. Geko suudab ronida vertikaalsetel klaaspindadel, isegi teflonil, t\u00e4iskasvanud 70 g kaaluva geko varvaste karvakeste kogusummas suudaks loomake t\u00f5sta kuni 170 kg (loe siit). See k\u00f5ik on v\u00f5imalik vedelike ning pindpinevuseta. Seni on aga teadusmaailma pingutused geko ronimisv\u00f5imele selgitava vastuse v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4nud. Inglismaa Southamptoni \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm sooritas arvutisimulatsiooni, mille kohaselt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":24817,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24816","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24816"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24816\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24817"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24816"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24816"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}