{"id":24838,"date":"2012-02-01T03:11:27","date_gmt":"2012-02-01T00:11:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24838"},"modified":"2012-02-08T15:56:35","modified_gmt":"2012-02-08T12:56:35","slug":"tahkiste-superfluorestsents","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24838","title":{"rendered":"Tahkiste superfluorestsents"},"content":{"rendered":"

Rice\u2019i \u00dclikooli teadlased Tim Noe ja Junichiro Kono tekitasid laboris k\u00f5rge intensiivsusega laserimpulsside, tugeva magnetv\u00e4lja ning madala temperatuuri abil viieteistk\u00fcmnes dopeerimata \u00fcksteisest GaAs vahekihtidega eraldatud InGaAs kvantkaevus samaaegse superfluorestsentsi (loe siit<\/a>). Teadlaste t\u00f6\u00f6 avaldati sel n\u00e4dalal ajakirjas Nature Physics. <\/em>Eksperiment sooritati NHMFL (National High Magnetic Field Laboratory<\/em>) laboratiooriumis Floridas. <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Katse detailsem \u00fclesehitus. Vaata allikast.<\/p><\/div>\n

N\u00e4htuse toimumiseks vajalikul madalal 5 K temperatuurl olevas kr\u00fcokambris tekitati katse esimeses faasis tugev osakesi orienteeriv magnetv\u00e4li. Seej\u00e4rel ergastati kambris olevad kvantkaevud tugevate, ent l\u00fchikeste 100 fs (femto, 10-15 <\/sup>s) laserimpulsside abil.<\/p>\n

Laserimpulsid p\u00f5hjustasid suure hulga elektron-auk paaride tekkimise, mis kiirgasid p\u00e4rast ligikaudu 100 ps (piko, 10-12<\/sup> s) ooteaega rekombinatsiooni teel elektromagnetkiirgust.<\/p>\n

Esialgselt ergastunud elektron-auk paarid (vastavas protseduuris nimetatakse seda laetud osakeste kogumit magnetoplasmaks) on mittekoherentses olekus, teisis\u00f5nu puudub neil makroskoopiline dipoolmoment. Nimetatud viiteaja j\u00e4rel tekib aga j\u00e4rsk osakeste kohereerumine, mille tagaj\u00e4rjel kiiratakse tugev impulss valgust.<\/p>\n

\u201eErgastame GaAs kihte pumpamise teel. Ergastunud elektron-auk paarid langevad kvantkaevu. Sama toimub k\u00f5ikide katses kasutatud kaevudega. 15 kaevu kasutamise eesm\u00e4rgiks on analoogselt kondensaatorite r\u00f6\u00f6biti\u00fchendusele lihtsalt suurema hulga valgusenergia talletamine. Ergastunud elektronid l\u00e4bivad seejuures mitmeid hajumisprotsesse, mille tulemusena on nad tervikuna mittekoherentses olekus. Spontaanse footonite emissiooni vahendusel algavas reaktsioonis tekib aga sidestatud radiatsiooniv\u00e4lja t\u00f5ttu makroskoopiline koherentsus, mille tagaj\u00e4rjel kiiratakse tugev valgusimpulss\u201c selgitab Tim Noe.<\/p>\n

Kono s\u00f5nul on molekulaarsetes ning atoomsetes gaasides superfluorestsentsi j\u00e4lgitud juba aastaid, ent oli seni tahkistes n\u00e4gemata. Teadlased usuvad superfluoressentsi peenh\u00e4\u00e4lestuse v\u00f5imalikusesse. \u201eLoodame saavutada olukorra, kus efekt on saavutatav toatemperatuuril ja palju n\u00f5rgemate magnetv\u00e4ljade toimel \u2013 veelgi paremal juhul \u00fcldse magnetv\u00e4ljata. Enamgi veel, soovime luua tahkiste superfluoressentse mistahes lainepikkusel ning pigem elekri kui valguse toimel,\u201c lisab ta.<\/p>\n

\u201eOn mitmeid asju, millest me aru ei saa. N\u00e4iteks toimub koherentse impulsi kiirgumise ajal kiiratava laine lainepikkuste muutumine. Tegemist on veidra n\u00e4htusega, mida pole varem t\u00e4heldatud. Lisaks on spektris mitmeid seletamatuid karakteerseid maksimume. Seega t\u00f6\u00f6d on,\u201c l\u00f5petab Kono.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rice\u2019i \u00dclikooli teadlased Tim Noe ja Junichiro Kono tekitasid laboris k\u00f5rge intensiivsusega laserimpulsside, tugeva magnetv\u00e4lja ning madala temperatuuri abil viieteistk\u00fcmnes dopeerimata \u00fcksteisest GaAs vahekihtidega eraldatud InGaAs kvantkaevus samaaegse superfluorestsentsi (loe siit). Teadlaste t\u00f6\u00f6 avaldati sel n\u00e4dalal ajakirjas Nature Physics. Eksperiment sooritati NHMFL (National High Magnetic Field Laboratory) laboratiooriumis Floridas. N\u00e4htuse toimumiseks vajalikul madalal 5 K […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-24838","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-materjal","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24838","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24838"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24838\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24838"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24838"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24838"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}