{"id":24850,"date":"2012-02-01T04:21:45","date_gmt":"2012-02-01T01:21:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24850"},"modified":"2012-02-01T04:24:08","modified_gmt":"2012-02-01T01:24:08","slug":"24850","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24850","title":{"rendered":"Katiood-vahetuse meetodil kvantkristallide paremad omadused"},"content":{"rendered":"

Lawrence Berkeley Rahvusvahelise Laboratooriumi direktor Paul Alivisantos ja Illinoi \u00dclikooli keemik Parshant Jaini on koos kaasteadlastega avastanud p\u00f5hjuse, miks katioon-vahetamise meetodil valmistatud nanokristallid on seni olnud halvad valguskiirgurid. Probleem seisneb avastuse kohaselt valmiskristalli koostisdefektides. T\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, et probleemidest aitab vabaneda soojus.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pildil on n\u00e4ha katood-vahetuse meetodil valmistatud CdSe\/CuS nanokristallide luminestsents. Vasakul on ebapuhtustega CdSe\/CuS lahus ning paremal puhas.<\/p><\/div>\n

\u201cNanokristallide kuumutamisel 100 o<\/sup>C-ni suutsime ebapuhtused eemaldada ning v\u00e4ljastatava valgusvoo 30 tunniga 400 \u00a0kordistada,\u201d \u00fctleb Jain. \u201cEbapuhtuste eemaldamisel muutusid katioon-vahetamisel ning tavameetodil s\u00fcnteesitud nanokristallide optoelektroonilised omadused \u00a0v\u00f5rreldavaks. See t\u00e4hendab, et saame katioon-vahetamise meetodit rakendada ulatuslikul skaalal k\u00f5rge kvaliteediga kvant-t\u00e4ppide ning nanopulkade (loe siit<\/a>, tegemist ei ole nanotorudega) tootmiseks,\u201d lisab ta.<\/p>\n

Kvant-t\u00e4pid ning nanopulgad (nanorod<\/em>) on laia kasutusalaga valgust kiirgavad pooljuht nanokristallid. T\u00fc\u00fcpiliselt s\u00fcnteesitakse kristallid kolloidlahustest. Alternatiivselt on keemiliste meetoditega v\u00f5imalik olemasoleva kristallv\u00f5re katioonide vahetamine m\u00f5ne muu katioonit\u00fc\u00fcbi vastu. Katioon-vahetuse tehnika v\u00f5imaldab toota kristalle, nende sisu v\u00f5i v\u00e4lispindasid, mida harilikema kolloidlahuste meetodiega v\u00f5imalik teha ei ole. Tegemist on heterostruktuuridega, milles on \u00fcks pooljuht t\u00e4ielikult \u00fcmbritsetud teisest, n\u00e4iteks CdSe tuum ning CdS kest.<\/p>\n

\u201eSeni on aga lihtsa ning odava katioodmeetodi tootdetud kvantkristallid olnud halbade optiliste ning elektriliste omadustega,\u201c \u00fctleb Alivisatos.<\/p>\n

Jaini s\u00f5nul oli ta parasjagu kuus kuud lahuses seisnub CdSe\/CuS nanokristalli lahust \u00e4ra viskamas, kui otsustas harjumuse baasil viimast korda ultraviolettvalgusega valgustatud preparaati mikroskoobi all vaadelda. Oma \u00fcllatuseks n\u00e4gi ta tugevat luminestsentsi. Vanade andmete v\u00f5rdluses oli toimunud seitsmekordne luminestsentsi v\u00f5imendumine.<\/p>\n

\u201eLeid oli juhuslik ning p\u00f5nev. Ma ei soovinud katsete taastootmiseks kuus kuud oodata ning hakkasin erinevaid meetodeid proovima, mis v\u00f5inuks j\u00e4lgitud v\u00f5imenduse esile taas kutsuda.\u201c S\u00fc\u00fcdlaseks osutusid katioon-vahetuse meetodist kristallv\u00f5resse j\u00e4\u00e4nud \u00fcleliigsed vanad katioonid.<\/p>\n

\u201ePiisab m\u00f5nest \u00fcksikust katioonist, et luminestsentsi oluliselt pidurdada. Kvant-t\u00e4ppides ja nanopulkades toimub laengukandjate ajaline delokatsioon, mis muudab laengud altiks ebapuhtustele kinnitumise suhtes. Lahuse kuumutamisega on aga v\u00f5imalik ebapuhtustest vabaneda ning anda laengukandjatele aega rekombineeruda, mille tulemusena tekib tugevam luminestsents,\u201c \u00fctleb Jain.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lawrence Berkeley Rahvusvahelise Laboratooriumi direktor Paul Alivisantos ja Illinoi \u00dclikooli keemik Parshant Jaini on koos kaasteadlastega avastanud p\u00f5hjuse, miks katioon-vahetamise meetodil valmistatud nanokristallid on seni olnud halvad valguskiirgurid. Probleem seisneb avastuse kohaselt valmiskristalli koostisdefektides. T\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, et probleemidest aitab vabaneda soojus. \u201cNanokristallide kuumutamisel 100 oC-ni suutsime ebapuhtused eemaldada ning v\u00e4ljastatava valgusvoo 30 tunniga 400 \u00a0kordistada,\u201d […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":24851,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24850","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24850","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24850"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24850\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24851"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24850"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24850"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24850"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}