{"id":24967,"date":"2012-02-05T20:25:03","date_gmt":"2012-02-05T17:25:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24967"},"modified":"2012-02-05T20:25:03","modified_gmt":"2012-02-05T17:25:03","slug":"lauskoherentsete-rontgenkiirte-tootmise-lavepakul","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24967","title":{"rendered":"Lauskoherentsete r\u00f6ntgenkiirte tootmise l\u00e4vepakul"},"content":{"rendered":"

SLAC (Stanford Linear Accelerator Center<\/em>) teadlased on Echo-7 projekti raames teinud olulisi edusamme koherentse r\u00f6ntgenlaserkiire tekitamise suunas. R\u00f6ntgenkiirte lainepikkusel opereerivast laserist saaksid kasu mitmed tipptehnoloogiad, muuhulgas laserspektroskoopia. Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks peab aga laine olema sarnaselt optilise spektri laseritele t\u00e4iesti koherentne. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati mainekas teadusajakirjas \u201ePhysical Review Letters\u201c.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kahe EEHG meetodi genereeritud kiire spektrid. Vasakul projekti esimesest faasist ning paremal teisest.<\/p><\/div>\n

Echo-7 projekt t\u00e4rkas 2009. aastal SLAC teadlase Gennadi Stupakovi ideest r\u00f6ntgenenergiaga elektronkiire m\u00e4rgistamisest (imprinting<\/em>) v\u00f5i toitmisest (seeding<\/em>) ultravioletse laservalgusega, mille tulemusena saavutatakse l\u00fchema lainepikkusega \u00a0puutumata koherentsusega l\u00f5ppkiirgus. Meetodile pandi nimeks EEHG (Echoe Enabled Harmonic Generation<\/em>)<\/p>\n

Laseri j\u00e4lg on elektronkiires tuvastatav elektronide kiiratava valguse lainepikkustes, mis on alati algkiire lainepikkuse k\u00f5rgemad harmoonilised. Mida k\u00f5rgem on harmooniliste arv, seda l\u00fchem on lainepikkus. N\u00e4iteks teise astme harmooniline laine t\u00e4hendab poole l\u00fchemat l\u00e4htelainet.<\/p>\n

\u201eK\u00f5rge sagedusmuundusliku efektiivsusega EEHG meetodi abil on v\u00f5imalik ultravioletsest toitelaserist toota koherentset r\u00f6ntgenkiirgust,\u201c \u00fctleb SLAC elementaarosakeste f\u00fc\u00fcsik Dao Xiang. \u201eTasuta l\u00f5unaid aga ei ole, EEHG implementeerimine on v\u00e4ga keeruline, sest sisaldab kiire faasiruumiga seotud protsesse, mida tuleb v\u00e4ga hoolikalt sooritada.\u201c<\/p>\n

Projekti esimeses faasis 2010. aastal suudeti toota l\u00e4htelaseri kiire neljanda harmoonilise lainepikkusega kiir. Tegemist oli projekti nurgakiviga, mis t\u00f5estas, et teadlased on suutelised efektiivselt valguse osisteks lahti v\u00f5tma ning l\u00fchema lainepikkusega tagasi kokku panema. Projekti teises faasis 2011. aastal saavutati seitsmenda harmoonilise lainepikkusega\u00a0ultraviolettspektri piirimail olev kiir.<\/p>\n

\u201eT\u00e4iskoherentsete r\u00f6ntgenkiirteni on aga veel t\u00fckk maad minna, sest n\u00f5uab algkiirest 50 \u2013 100 korda v\u00e4iksema lainepikkusega kiirguse tootmist. See on kolmanda faasi eesm\u00e4rk. Esimese kahe faasiga valmistasime ette vajaliku infrastruktuuri ning kogusime kokku ala eksperdid. Piisava rahastamise korral oleme ilmselt suutelised oma eesm\u00e4rgid saavutama,\u201c s\u00f5nab Xiang.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

SLAC (Stanford Linear Accelerator Center) teadlased on Echo-7 projekti raames teinud olulisi edusamme koherentse r\u00f6ntgenlaserkiire tekitamise suunas. R\u00f6ntgenkiirte lainepikkusel opereerivast laserist saaksid kasu mitmed tipptehnoloogiad, muuhulgas laserspektroskoopia. Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks peab aga laine olema sarnaselt optilise spektri laseritele t\u00e4iesti koherentne. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati mainekas teadusajakirjas \u201ePhysical Review Letters\u201c. Echo-7 projekt t\u00e4rkas 2009. aastal SLAC teadlase […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":24968,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-24967","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24967","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24967"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24967\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}