{"id":24977,"date":"2012-02-05T20:40:16","date_gmt":"2012-02-05T17:40:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=24977"},"modified":"2012-02-14T12:34:24","modified_gmt":"2012-02-14T09:34:24","slug":"teadlased-valmistasid-madalaima-energiaga-vahtstruktuuri","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=24977","title":{"rendered":"Teadlased valmistasid madalaima energiaga vahtstruktuuri"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_24978\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/foam1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-24978\" class=\"size-full wp-image-24978\" title=\"foam1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/foam1.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/foam1.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/foam1-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/foam1-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-24978\" class=\"wp-caption-text\">Weaire-Phelani vahtstruktuur.<\/p><\/div>\n<p>Vahtstruktuurid on teadlaste huviorbiidis olnud juba mitmeid aastaid. Esmakordselt \u00f5nnestus teadlastel aga n\u00fc\u00fcd valmistada Weaire-Phelani vaht, mis on praeguste andmete kohaselt \u00fchesuguse ruumalaga mullidest koosnev madalaima energiaga struktuur.<\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsik Joseph Plateau uuris vedelikumullide geomeetriat juba ligi kahe sajandi eest. Esimese teoreetilise ,,ideaalse vahu&#8221; struktuuri pakkus v\u00e4lja Lord Kelvin 1887. aastal. 1994. aastal t\u00e4nu arvutisimulatsioonidele avastatud veelgi madalama energiaga Weaire-Phelani vahu valmistamine laboratooriumites on seni aga keeruliseks osutunud. Weaire-Phelani struktuur on keeruline 3D struktuur, mis koosneb kaht t\u00fc\u00fcpi v\u00f5rdse ruumalaga pol\u00fcheedronilistest mullidest, milledel on vastavalt 12 ja 14 k\u00fclge, ning mille energia on Kelvini vahust 0,3% madalam.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd aga teadlastel see \u00f5nnestus, sest selleks kasutati spetsiaalselt valmistatud alust.<\/p>\n<p>Tahkel kujul ja erinevas skaalas saaks selliseid eksootilisi korrap\u00e4raseid vahte rakendada keemiliste filtrite, soojusvahetajate ning fotooniliste kristallidena.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: &#8220;<a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/48509\">Getting to the froth of the matter<\/a>&#8221;<\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/09500839.2011.645898#tabModule\">An experimental realization of the Weaire\u2013Phelan structure in monodisperse liquid foam<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vahtstruktuurid on teadlaste huviorbiidis olnud juba mitmeid aastaid. Esmakordselt \u00f5nnestus teadlastel aga n\u00fc\u00fcd valmistada Weaire-Phelani vaht, mis on praeguste andmete kohaselt \u00fchesuguse ruumalaga mullidest koosnev madalaima energiaga struktuur. F\u00fc\u00fcsik Joseph Plateau uuris vedelikumullide geomeetriat juba ligi kahe sajandi eest. Esimese teoreetilise ,,ideaalse vahu&#8221; struktuuri pakkus v\u00e4lja Lord Kelvin 1887. aastal. 1994. aastal t\u00e4nu arvutisimulatsioonidele avastatud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":24978,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-24977","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24977","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=24977"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/24977\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/24978"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=24977"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=24977"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=24977"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}