{"id":25055,"date":"2012-02-09T11:23:41","date_gmt":"2012-02-09T08:23:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25055"},"modified":"2012-02-09T23:18:20","modified_gmt":"2012-02-09T20:18:20","slug":"valmistati-pooljuhtseadmetega-integreeritud-optiline-fiiber","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25055","title":{"rendered":"Valmistati pooljuhtseadmetega integreeritud optiline fiiber"},"content":{"rendered":"<p><strong><strong>Southamptoni \u00dclikooli teadlased valmistasid koost\u00f6\u00f6s Penni osariigi \u00dclikooliga integreeritud pooljuhtseadmetega kuni 3 GHz taktsagedusel t\u00f6\u00f6tava optilise komposiitfiibri. Fiibri v\u00f5imalike rakenduste hulka kuuluvad muuhulgas uue p\u00f5lvkonna telekommunikatsiooniseadmed, paremad laserid ning optoelektroonilised tehnoloogiad. Teadlaste uurimust\u00f6\u00f6 tulemused avaldatakse ajakirjas Nature Photonics.<\/strong><br \/>\n<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_25056\" style=\"width: 280px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/fiiber_1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25056\" class=\"size-medium wp-image-25056 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/fiiber_1-300x129.jpg\" alt=\"\" width=\"270\" height=\"116\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/fiiber_1-300x129.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/fiiber_1-250x108.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/fiiber_1.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 270px) 100vw, 270px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25056\" class=\"wp-caption-text\">Valgete kerakestena kujutatud valgusimpulsse saab digitaalseks signaaliks muundada vahetult, in situ, komposiitfiibri sees. <\/p><\/div>\n<p>Optilist signaali on sageli vaja t\u00f5lkida masinatele arusaadavasse digitaalkeelde, binaarsesse \u00fchtede ja nullide jadasse. T\u00f5lkimine toimub muundurites, mis on signaali edastavast optilisest fiibrist eraldiseisvad integreeritud seadmed. Taolistes s\u00f5lmedes, mida kasutatakse n\u00e4iteks pikemade vahemaade korral signaali v\u00f5imendamiseks, esinevad paratamatult kaod, mis \u00fchel v\u00f5i teisel viisil andmeedastust p\u00e4rsivad.<\/p>\n<p>Kiibi ja kaabli \u00fchendusmooduli konseptsiooni arendamise asemel leiutasid teadlased viisi vajalike elektroonikakomponentide fiibrisse integreerimiseks, k\u00f5rvaldades v\u00e4liste signaalimuundurite vajaduse. Selleks kasutasid teadlased \u00e4ra fotoonilis-kristall fiibrite (<em>photonic-crystal fiber<\/em>) k\u00fclgedel kulgevaid nanopoore.<\/p>\n<p>Pooridesse pumbatakse k\u00f5rge r\u00f5hu all r\u00e4ni, germaaniumi v\u00f5i plaatinasisaldusega gaas. Teised poorid kaetakse protsessi ajaks liimiga. Fiibri kuumutamisel reageerib poori pind gaasiga, p\u00f5hjustades \u00f5\u00f5nsuse sisepinna kattumise kristalse materjaliga. Positiivselt- v\u00f5i negatiivselt dopeeritud pooljuhtkristallide sadestamiseks lisatakse gaasile boori v\u00f5i fosforit. Pooljuht- ning plaatinakihtide vaheliti kasvatamine v\u00f5imaldab valmistada \u00f5\u00f5nsust t\u00e4itva dioodi, mis on \u00fcks loogikal\u00fclituste p\u00f5hielemente.<\/p>\n<p>\u201eL\u00e4bimurre seisneb asjaolus, et l\u00f5pptootest puudub v\u00e4liselt n\u00e4htav kiip. Suutsime signaali moduleerivad moodulid ehitada otse fiibri sisse. Lisaks sellele on meie meetod v\u00f5rreldes mitmeid miljoneid n\u00f5udva eraldiseisvate kiipide valmistamise tehnoloogia k\u00f5rval odavam ja lihtsam,\u201c s\u00f5nab Southamtoni \u00dclikooli teadlane Pier Sazio.<\/p>\n<p>\u201eTasuta l\u00f5unaid ei ole. Optiliste fiibrite ning kiipide integreerimine on peen protseduur. Esiteks on fiibrid torujad, kiibid on aga lapikud. Geomeetriline erinevus tekitab valmistamisprotsessis raskusi. \u00a0Teiseks on t\u00fclikas v\u00e4ga v\u00e4ikeste osiste paika seadmine. Meie kasutatud optiline fiiber on inimese juuksekarvast 10 korda \u00f5hem. Optilised haruviigud v\u00f5ivad juuksekarvast olla isegi 100 korda \u00f5hemad. M\u00f5\u00f5tskaalad loovad perspektiivi \u00fclesande keerukusest. Ent sarnaste probleemidega seisavad silmitsi paljud k\u00f5rgtehnoloogia ettev\u00f5tted,\u201c lisab John Badding, Penni osariigi \u00dclikooli professor.<\/p>\n<p>Optoelektroonilise seadme implementeerimine optilisse fiibrisse on oluline samm telekommunikatasiooni arengus. Tehnoloogia edasisel arenemisel on v\u00f5imalik stsenaarium, milles signaal ei v\u00e4lju kordagi sidekaablist. Tulemuseks on odavam, kiirem ning efektiivsem s\u00fcsteem.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6l mitmeid rakendusi, mis ei ole otseselt telekommunikatsiooniga seotud, v\u00f5imaldades n\u00e4iteks uue l\u00e4henemise pooljuhtide siirete tootmisele.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-02-crystalline-materials-enable-high-speed-electronic.html\">PhysOrg<\/a>, <a href=\"http:\/\/spectrum.ieee.org\/semiconductors\/optoelectronics\/new-route-to-electronics-inside-optical-fibers\">IEEE<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Southamptoni \u00dclikooli teadlased valmistasid koost\u00f6\u00f6s Penni osariigi \u00dclikooliga integreeritud pooljuhtseadmetega kuni 3 GHz taktsagedusel t\u00f6\u00f6tava optilise komposiitfiibri. Fiibri v\u00f5imalike rakenduste hulka kuuluvad muuhulgas uue p\u00f5lvkonna telekommunikatsiooniseadmed, paremad laserid ning optoelektroonilised tehnoloogiad. Teadlaste uurimust\u00f6\u00f6 tulemused avaldatakse ajakirjas Nature Photonics. Optilist signaali on sageli vaja t\u00f5lkida masinatele arusaadavasse digitaalkeelde, binaarsesse \u00fchtede ja nullide jadasse. T\u00f5lkimine toimub muundurites, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":25056,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-25055","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25055","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25055"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25055\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25056"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25055"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25055"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25055"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}