{"id":25095,"date":"2012-02-10T22:57:15","date_gmt":"2012-02-10T19:57:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25095"},"modified":"2012-02-10T22:57:15","modified_gmt":"2012-02-10T19:57:15","slug":"kvantfuusikud-selgitavad-poimituse-ja-mittelokaalsuse-vahelist-suhet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25095","title":{"rendered":"Kvantf\u00fc\u00fcsikud selgitavad p\u00f5imituse ja mittelokaalsuse vahelist suhet"},"content":{"rendered":"<p><strong>Asher Peres, \u00fcks kvantinformatsiooniteaduse rajajatest, l\u00f5i 1999. aastal h\u00fcpoteesi, et positiivse osalise \u00fcmberpaigutusega (<em>positive partial transpose<\/em>) kvantseisundid ei saa kunagi viia mittelokaalsuseni. Uus Bristoli \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud uurimust\u00f6\u00f6 v\u00f5ib selle pikaaegse h\u00fcpoteesi \u00fcmber l\u00fckata.<\/strong><\/p>\n<p>Mis puutub ruumi ja aega, trotsib kaasaegne f\u00fc\u00fcsika meie intuitsiooni. Einsteini relatiivsusteooria kohaselt on aeg ja ruum on omavahel tihedalt seotud ning absoluutne aeg on illusioon. Kvantmehaanika ennustused on aga ehk isegi veel h\u00e4mmastavamad kui relatiivsuse omad, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-quantum-physicists-entanglement-nonlocality.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_25098\" style=\"width: 373px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/entang.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25098\" class=\"size-full wp-image-25098\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/entang.jpg\" alt=\"\" width=\"363\" height=\"260\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/entang.jpg 363w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/entang-300x214.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/entang-250x179.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 363px) 100vw, 363px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25098\" class=\"wp-caption-text\">Kvantp\u00f5imumine. Pilt: http:\/\/milesmathis.com\/entang.html<\/p><\/div>\n<p>L\u00fchidalt \u00f6elduna v\u00e4idab kvantteooria, et kaks kokkup\u00f5imitud osakest k\u00e4ituvad \u00fche f\u00fc\u00fcsilise objektina, s\u00f5ltumata omavahelisest kaugusest. M\u00f5ne sellise osakese m\u00f5\u00f5tmisel kohandatakse samaaegselt ka kauge kaksiku olekut.<\/p>\n<p>See efekt viitab kvant-mittelokaalsusele \u2013 t\u00f5siasjale, et nende osakeste kohalike m\u00f5\u00f5tmiste tulemused on nii tugevas korrelatsioonis, et neid poleks v\u00f5imalik saavutada \u00fchegi klassikaliste s\u00fcsteemide paariga, n\u00e4iteks arvutitega. V\u00f5ib \u00f6elda, et kvantosakesed eksisteeriksid justkui v\u00e4ljaspool aegruumi ning eksperimendid kinnitavad seda.<\/p>\n<p>Vaieldavalt teooria k\u00f5ige intuitsioonivastasema omaduse, kvant-lahutamatuse fenomeni m\u00f5istmine on t\u00e4nap\u00e4evase f\u00fc\u00fcsika \u00fcks peamisi v\u00e4ljakutseid. \u00dcks v\u00f5tmepunktidest on seejuures lahutamatuse esinemine kvantmehaanikas mitmesuguste vormidena. Teadlased on juba pikka aega p\u00fc\u00fcdnud nende vormide vahelist suhet t\u00e4pselt m\u00f5ista.<\/p>\n<p>Dr <strong>Tamas Vertesi<\/strong> Ungari Teadusakadeemiast ning Dr <strong>Nicolas Brunner<\/strong> Bristoli \u00dclikoolist kirjutasid hiljuti teadusajakirjas <em>Physical Review Letters<\/em> oma m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsest sammust selle eesm\u00e4rgi saavutamise suunas. Nad n\u00e4itasid, et p\u00f5imituse n\u00f5rgim vorm \u2013 niinimetatud \u201eseotud p\u00f5imitus\u201c (<em>undistillable entanglement<\/em>) \u2013 v\u00f5ib viia kvant-mittelokaalsete korrelatsioonideni, mis on lahutamatuse tugevaim vorm kvantmehaanikas. Professor <strong>Pawel Horodecki<\/strong> v\u00e4itis j\u00e4rgmist: \u201eP\u00f5imituse on seesugustes s\u00fcsteemises peaaegu \u201en\u00e4htamatu\u201c, mist\u00f5ttu on v\u00e4ga \u00fcllatav, et nad v\u00f5ivad mittelokaalsust n\u00e4idata.\u201c<\/p>\n<p>1999. aastal professor <strong>Asher Peres<\/strong>i, \u00fche kvantinformatsiooniteaduse looja poolt esitatud h\u00fcpotees on seatud Dr Vertesi ja Dr Brunneri t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu tugeva kahtluse alla.<br \/>\nPeresi v\u00e4itel ei saa ajapeegeldusel teatud s\u00fcmmeetriat omavad kvantseisundid, mida tuntakse osalise \u00fcmberpaigutamisena, mitte kunagi viia mittelokaalsuseni. Praeguseni on k\u00f5ik selles vallas l\u00e4bi viidud uurimust\u00f6\u00f6d Peresi h\u00fcpoteesi kinnitanud. Vertesi ja Brunneri teadust\u00f6\u00f6 aga t\u00f5estab lihtsa n\u00e4ite kaudu, et h\u00fcpotees osutub kolme v\u00f5i enama vaatleja kohalolekul valeks. Hetkel on teadmata, kas h\u00fcpotees kahe vaatleja puhul siiski paika peab.<\/p>\n<p>Lisaks oma panusele kvantteooria aluste m\u00f5istmisele t\u00f5statab k\u00e4esolev teadust\u00f6\u00f6 uudseid k\u00fcsimusi kvantinformatsiooniteaduses. Eriti annab see alust arutlustele p\u00f5imituse ja mittelokaalsuse rolli \u00fcle kvantinformatsiooni t\u00f6\u00f6tlemise \u00fclesannetes, n\u00e4iteks kvant-kr\u00fcptograafias ja arvutustehnikas.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-01-quantum-physicists-entanglement-nonlocality.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: \u201e<a href=\"http:\/\/prl.aps.org\/abstract\/PRL\/v108\/i3\/e030403\">Quantum nonlocality does not imply entanglement distillability<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Asher Peres, \u00fcks kvantinformatsiooniteaduse rajajatest, l\u00f5i 1999. aastal h\u00fcpoteesi, et positiivse osalise \u00fcmberpaigutusega (positive partial transpose) kvantseisundid ei saa kunagi viia mittelokaalsuseni. Uus Bristoli \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud uurimust\u00f6\u00f6 v\u00f5ib selle pikaaegse h\u00fcpoteesi \u00fcmber l\u00fckata. Mis puutub ruumi ja aega, trotsib kaasaegne f\u00fc\u00fcsika meie intuitsiooni. Einsteini relatiivsusteooria kohaselt on aeg ja ruum on omavahel tihedalt seotud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25098,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-25095","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25095","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25095"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25095\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25098"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25095"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25095"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25095"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}