{"id":251194,"date":"2016-07-28T12:40:37","date_gmt":"2016-07-28T09:40:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=251194"},"modified":"2016-07-28T12:40:37","modified_gmt":"2016-07-28T09:40:37","slug":"tumeaine-osake-jai-ka-seekord-detekteerimata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=251194","title":{"rendered":"Tumeaine osake j\u00e4i ka seekord detekteerimata"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_251196\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/PW-2016-07-22-Johnston-lux.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-251196\" class=\"wp-image-251196 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/PW-2016-07-22-Johnston-lux-300x200.jpg\" alt=\"PW-2016-07-22-Johnston-lux\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/PW-2016-07-22-Johnston-lux-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/PW-2016-07-22-Johnston-lux.jpg 700w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-251196\" class=\"wp-caption-text\">Tumeaine detektori LUX sisemus (Foto: Matthew Kapust\/Sanford Underground Research Facility)<\/p><\/div>\n<p>Kosmoloogia \u00fctleb, et galaktikate tekkimise ja evolutsiooni seletamiseks peab 80% Universumi ainest olema tumeaine. Tumeaine\u00a0ei m\u00f5juta kuidagi valgust, nii et tumeainet ei saa n\u00e4ha (sellest ka nimi). \u00a0Tumeaine tekitab gravitatsiooni. Osakestef\u00fc\u00fcsikud \u00fcritavad leida osakest, millest tumeaine koosneb. Seni edutult, sest neil p\u00e4evil oma t\u00f6\u00f6 l\u00f5petanud LUX tumeaine detektor ei suutnud detekteerida n\u00f5rgalt interakteeruvaid massiivseid osakesi (weakly interacting massive particles (WIMPs)) &#8211; just seda osakest peetakse parimaks tumeaine osakese &#8220;kandidaadiks&#8221;.<\/p>\n<p>LUX asub Black Hills&#8217;is, L\u00f5una-Dakotas, ja see on kaitseks kosmilise kiirguse eest maetud 1500m s\u00fcgavusele kalju sisse. Seade ei ole suur &#8211; see on 2m k\u00f5rgune titaanist konteiner, mis on t\u00e4idetud 350kg vedela ksenooniga temperatuuril\u00a0\u2013108\u00a0\u00b0C. Otsitavate osakeste detekteerimisel oleks ksenoonis tekkinud valguss\u00e4hvatused. Neid paraku ei avastatud.<\/p>\n<p>P\u00e4rast LUX&#8217;i tuleb\u00a0LUX-ZEPLIN, mis ehitatakse Sanfordi ning l\u00e4heb t\u00f6\u00f6le 2020. aastal. Vedelat ksenooni on selles 7 tonni ja seade on 70 korda tundlikum.<\/p>\n<p>Allikas:\u00a0<a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/2016\/jul\/22\/worlds-most-sensitive-dark-matter-search-comes-up-empty-handed\">physicsworld.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kosmoloogia \u00fctleb, et galaktikate tekkimise ja evolutsiooni seletamiseks peab 80% Universumi ainest olema tumeaine. Tumeaine\u00a0ei m\u00f5juta kuidagi valgust, nii et tumeainet ei saa n\u00e4ha (sellest ka nimi). \u00a0Tumeaine tekitab gravitatsiooni. Osakestef\u00fc\u00fcsikud \u00fcritavad leida osakest, millest tumeaine koosneb. Seni edutult, sest neil p\u00e4evil oma t\u00f6\u00f6 l\u00f5petanud LUX tumeaine detektor ei suutnud detekteerida n\u00f5rgalt interakteeruvaid massiivseid osakesi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":251196,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16,1],"tags":[],"class_list":{"0":"post-251194","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"category-uncategorized","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/251194","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=251194"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/251194\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/251196"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=251194"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=251194"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=251194"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}