{"id":25126,"date":"2012-02-10T23:42:22","date_gmt":"2012-02-10T20:42:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25126"},"modified":"2012-02-10T23:42:22","modified_gmt":"2012-02-10T20:42:22","slug":"varjatud-nanostruktuuride-kaardistamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25126","title":{"rendered":"Varjatud nanostruktuuride kaardistamine"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_25128\" style=\"width: 624px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt11.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25128\" class=\"size-full wp-image-25128\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt11.jpg\" alt=\"\" width=\"614\" height=\"303\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt11.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt11-300x147.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt11-250x123.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 614px) 100vw, 614px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25128\" class=\"wp-caption-text\">Pildid kulla ja h\u00f5beda nanoosakestest, mille valmistamiseks \u00fchendati r\u00f6ntgen-fotograafia ja anomaalse r\u00f6ntegendifraktsioonmeetodid. Pilt: 2012 Yukio Takahashi<\/p><\/div>\n<p><strong>V\u00f5imet materjali kindlaks m\u00e4\u00e4rata ja nende omadusi ennustada peetakse eluliselt oluliseks, eriti nanotehnoloogia laienevas vallas. Elektron- ja aatomj\u00f5umikroskoopia abil on v\u00f5imalik kategoriseerida aatomeid \u00f5hukestes aine lehtedes ning j\u00e4medamates n\u00e4idistes v\u00e4ikestel aladel. Palju keerulisemaks on aga osutunud nanostruktuuride kaardistamine suurtes j\u00e4medates objektides. Tavaliselt kuvandatakse k\u00f5vasid bioloogilisi objejte, n\u00e4iteks luid, r\u00f6ntgenkiirte abil. R\u00f6ntgenkiirtel on aga piiratud suurusega fookuspunkt, niisiis ei saa neid fokuseerida nanoskaalas objektidele.<\/strong><\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd \u00f5nnestus <strong>Yukio Takahashi<\/strong>l ja tema kolleegidel Osaka \u00dclikoolis, koost\u00f6\u00f6s uurijatega Nagoya \u00dclikoolist ja RIKEN Spring-8 keskusest Hyogos, valmistada esmakordselt kahem\u00f5\u00f5tmelisi kuvandeid nanostruktuuridest, mis on \u00fcmbritsetud ainetega suures skaalas. Nende t\u00f6\u00f6 oli v\u00f5imalik t\u00e4nu sellele, et nad kavandasid uue r\u00f6ntgendifraktsioonmikroskoopia s\u00fcsteemi, mis ei vaja l\u00e4\u00e4tse.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-02-lies-beneath-hidden-nanostructures.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt<a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-02-lies-beneath-hidden-nanostructures.html\"> siit<\/a>.<\/p>\n<p>Teadusartikkel: \u201e<a href=\"http:\/\/apl.aip.org\/resource\/1\/applab\/v99\/i13\/p131905_s1?isAuthorized=no\">Multiscale element mapping of buried structures by ptychographic x-ray diffraction microscopy using anomalous scattering<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00f5imet materjali kindlaks m\u00e4\u00e4rata ja nende omadusi ennustada peetakse eluliselt oluliseks, eriti nanotehnoloogia laienevas vallas. Elektron- ja aatomj\u00f5umikroskoopia abil on v\u00f5imalik kategoriseerida aatomeid \u00f5hukestes aine lehtedes ning j\u00e4medamates n\u00e4idistes v\u00e4ikestel aladel. Palju keerulisemaks on aga osutunud nanostruktuuride kaardistamine suurtes j\u00e4medates objektides. Tavaliselt kuvandatakse k\u00f5vasid bioloogilisi objejte, n\u00e4iteks luid, r\u00f6ntgenkiirte abil. R\u00f6ntgenkiirtel on aga piiratud suurusega [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25128,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-25126","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25126","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25126"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25126\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25126"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25126"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25126"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}