{"id":25134,"date":"2012-02-14T17:09:09","date_gmt":"2012-02-14T14:09:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25134"},"modified":"2012-02-14T17:09:09","modified_gmt":"2012-02-14T14:09:09","slug":"pronksist-matrjoska-metall-metalli-sees","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25134","title":{"rendered":"Pronksist Matrjo\u0161ka: metall metalli sees"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_25135\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25135\" class=\"size-full wp-image-25135\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt2.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"400\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt2.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt2-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt2-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/pilt2-250x250.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25135\" class=\"wp-caption-text\">12-st vase aatomist kest \u00fcmbritseb \u00fchte tina aatomit. See kest on omakorda kaetud 20 tina aatomiga. Oma laia pinnaga v\u00f5ivad need stuktuurid k\u00e4ituda \u00fclit\u00f5husate katal\u00fcsaatoritena. Pilt: TUM<\/p><\/div>\n<p><strong>Nukk nuku sees, mille \u00fcmber on veel \u00fcks nukk \u2013 nii selgitas Thomas Faessler omaloodud molekuli struktuuri. Oma suurte pindade t\u00f5ttu v\u00f5ivad need struktuurid k\u00e4ituda \u00fclit\u00f5husate katal\u00fcsaatoritena. Justkui kuulus Vene m\u00e4nguasi, \u00fcmbritseb 12-st vase aatomist kest \u00fchte tina aatomit. Seda kesta katab omakorda 20 tina aatomit. Professor Faessleri teadust\u00f6\u00f6 grupp M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikooli Anorgaanilise Keemia Instituudist l\u00f5i esimesena need kolmest kihist koosnevad ruumilised struktuurid pronksist sulamites.<\/strong><\/p>\n<p>Eriliselt p\u00f5nevad on kuvandid, mida uurijad kasutavad nende keemiliste koostisosade ja nende omaduste kirjeldamiseks. Laboris n\u00e4ib aine ebaveenva, peene hallikas-musta pulbrina, ehkki struktuuri mudelid on v\u00e4rvilised, mitmesugused \u00fcksteise sees asetsevad kujundid. Need pulbrid on oma suurte pindade t\u00f5ttu huvitavad vaheastme katal\u00fcsaatorite jaoks, mis kannavad \u00fcle n\u00e4iteks vesinikku. Sarnaseid r\u00e4nist valmistatud struktuure v\u00f5ib olla v\u00f5imalik kasutada p\u00e4ikesepaneelides p\u00e4ikesevalguse t\u00f5husamaks p\u00fc\u00fcdmiseks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-02-bronze-matryoshka-doll-metal.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Loe lisaks <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2012-02-bronze-matryoshka-doll-metal.html\">siit<\/a>.<\/p>\n<p><strong>Teadusartiklid<\/strong>:<\/p>\n<p>\u201e<a href=\"http:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1002\/anie.201107985\/abstract;jsessionid=1354BD48AAD4FD5853441F4A2424282C.d02t03\">Na<sub>2.8<\/sub>Cu<sub>5<\/sub>Sn<sub>5.6<\/sub>: A Crystalline Alloy Featuring IntermetalloidDouble-Walled Nanorods with Pseudo-Five-Fold Symmetry<\/a>\u201d<\/p>\n<p>\u201e<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/ja205934p\">The Discrete Intermetalloid Cluster [Sn@Cu<sub>12<\/sub>@Sn<sub>20<\/sub>]<sup>12\u2013<\/sup> in the Ternary Phases A<sub>12<\/sub>Cu<sub>12<\/sub>Sn<sub>21<\/sub> (A = Na, K)<\/a>\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nukk nuku sees, mille \u00fcmber on veel \u00fcks nukk \u2013 nii selgitas Thomas Faessler omaloodud molekuli struktuuri. Oma suurte pindade t\u00f5ttu v\u00f5ivad need struktuurid k\u00e4ituda \u00fclit\u00f5husate katal\u00fcsaatoritena. Justkui kuulus Vene m\u00e4nguasi, \u00fcmbritseb 12-st vase aatomist kest \u00fchte tina aatomit. Seda kesta katab omakorda 20 tina aatomit. Professor Faessleri teadust\u00f6\u00f6 grupp M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikooli Anorgaanilise Keemia Instituudist [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25135,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-25134","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25134","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25134"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25134\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25134"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25134"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25134"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}