{"id":25175,"date":"2012-02-14T17:06:53","date_gmt":"2012-02-14T14:06:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25175"},"modified":"2012-02-14T17:06:53","modified_gmt":"2012-02-14T14:06:53","slug":"%e2%80%9etumedad-plasmonid%e2%80%9c-edastavad-energiat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25175","title":{"rendered":"\u201eTumedad plasmonid\u201c edastavad energiat"},"content":{"rendered":"

Mikroskoopilistel kulla nanoosakestest kanalitel on v\u00f5ime edastada elektromagneetilist energiat, mis algab Rice\u2019i \u00dclikooli teadlaste s\u00f5nul valgusena ning levib \u201etumedate plasmonite\u201c kaudu.<\/strong><\/p>\n

Ameerika Keemia\u00fchingu teadusajakirjas Nano Letters<\/em> hiljuti avaldatud artiklis n\u00e4idatakse, kuidas isegi korratuid, vaid 150-nanomeetri j\u00e4medustes rivides olevad nanoosakeste kogumikke on v\u00f5imalik muuta lainejuhtideks. Need v\u00f5ivad edastada signaale mitme suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra paremini kui oldi eelnevate eksperimentide k\u00e4igus v\u00f5imelised. T\u00f5hus energia\u00fclekanne mikromeetri skaalas v\u00f5ib suuresti parendada optoelektroonilisi seadmeid, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"Vasakul<\/a>

Vasakul asuv skaneeriva elektronmikroskoobiga v\u00f5etud kuvand n\u00e4itab 15-mikroni pikkust 50-nanomeetristest sf\u00e4\u00e4rilistest kulla nanoosakestest joont. Paremal on fluorestsents-kuvand samast ahelast, mis on kaetud Cardiogreen v\u00e4rviga 785-nanomeetrise laserergastuse abil. Pilt: Link Lab\/Rice'i \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Professor Stephan Linki<\/strong> juhtimisel arendati Rice\u2019i \u00dclikooli laboris meetod, kuidas \u201eprintida\u201c klaasile peenikesi kulla nanoosakestest triipe. Need jooned v\u00f5ivad edasi kanda signaale \u00fchelt nanoosakeselt j\u00e4rgmisele \u00fcle mitme mikroni \u2013 palju kaugemale kui see on eelmiste katsete k\u00e4igus \u00f5nnestunud. See \u00fclekanne on laias laastus v\u00f5rdeline kullast nanojuhtmetega tehtud katsete tulemustega.<\/p>\n

Link v\u00e4idab, et keerukaid lainejuhi geomeetriaid on palju lihtsam toota nanoosakestest koosnevatest ahelatest. Ta kasutas oma meeskonnaga elektronkiirt, et l\u00f5igata \u00fcliv\u00e4ikeseid kanaleid klaasist alusmaterjalil. Nii anti nanoosakestest joontele kuju. Kullast nanoosakesed viidi kanalitesse kapillaarj\u00f5udude abil. \u00dclej\u00e4\u00e4nud pol\u00fcmeer ja \u00fcksikud uit-nanoosakesed uhuti minema, kuid jooned s\u00e4ilisid nii, et osakesed olid teineteisest vaid m\u00f5ne nanomeetri kaugusel.<\/p>\n

Plasmonid on elektronide lained, mis liiguvad \u00fcle metalli pinna juskui \u00fcle v\u00e4releva tiigivee. H\u00e4irimist v\u00f5ib p\u00f5hjustada v\u00e4line elektromagneetiline allikas, n\u00e4iteks valgus. L\u00e4hedalasuvad nanoosakesed paarduvad omavahel kohas, kus nende elektromagneetilised v\u00e4ljad vastastikku toimivad. See v\u00f5imaldab signaalil levida \u00fchelt nanoosakeselt teisele.<\/p>\n

Linki s\u00f5nul pole tumedatel plasmonidel puhast dipoolimomenti, mist\u00f5ttu pole neil v\u00f5imalik valgusega paarduda. \u201eNeed seisundid pole aga t\u00e4iesti tumedad, eriti korratuse t\u00e4heduses,\u201c v\u00e4itis ta. \u201eIsegi subradiantsete <\/strong>seisundite puhul esineb v\u00e4hest dipooli v\u00f5nkumist.\u201c<\/p>\n

\u201eMe v\u00e4idame, et kui neid subradiantseid <\/strong>seisundeid on v\u00f5imalik paarduma panna, on hajumise t\u00f5ttu tekkiv kadu v\u00e4iksem ning plasmoni levimist on v\u00f5imalik alal hoida \u00fcle pikkade vahemaade,\u201c v\u00e4itis Link. \u201eSeega t\u00e4iustame energiatransporti \u00fcle palju pikemate vahemaade kui on metallosakestest kette kasutades v\u00f5imalik olnud.\u201c<\/p>\n

Selleks, et n\u00e4ha, kui kaugele n\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalik energiatransporti l\u00e4bi viia, kattis Link oma meeskonnaga 15-mikroni pikkused jooned helendava v\u00e4rviga. Nad kasutasid Linki laboris v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud fotovalgendavat meetodit, et m\u00f5\u00f5ta, kui kaugele \u00fchest otsast laseriga ergastatud plasmonid levivad. \u201ePlasmonite levimise sumbumine on eksponentsiaalne,\u201c v\u00e4itis ta. \u201eNelja mikroni puhul saame kolmandiku esialgse intensiivsuse v\u00e4\u00e4rtusest.\u201c<\/p>\n

\u201eSee levimiskaugus on tavap\u00e4raste optiliste lainejuhtidega v\u00f5rreldes l\u00fchike, kuid miniatuursetes vooluringides ongi tarvis katta vaid v\u00e4ikeseid pikkusskaalasid. Kunagi v\u00f5ib olla v\u00f5imalik kasutada s\u00fcsteemis v\u00f5imendit, mis pikendaks levimise kaugust,\u201c s\u00f5nas Link. \u201eMis puutub sellesse, mida inimesed arvasid nanoosakestest kettide puhul v\u00f5imaliku olevat, oleme juba teinud olulise edusammu.\u201c<\/p>\n

Link v\u00e4itis, et h\u00f5bedast nanojuhtmed on katsete k\u00e4igus plasmoni kullast paremini edasi kandnud \u2013 kuni 15 mikronini, mis on umbes inimese juuksekarva kuuekordne l\u00e4bim\u00f5\u00f5t. \u201eMe teame, et kui katsetame h\u00f5beda nanoosakestega, v\u00f5ime saavutada pikema levimise \u2013 loodetavasti ka keerulisemates struktuurides,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eMe v\u00f5ime olla v\u00f5imelised \u00fchendama neid nanoosakestest lainejuhte teiste koostisosadega, n\u00e4iteks nanojuhtmetega, paigutustes, mis poleks muidu v\u00f5imalikud.\u201c<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel:\u00a0\u201eElectromagnetic Energy Transport in Nanoparticle Chains via Dark Plasmon Modes<\/a>\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mikroskoopilistel kulla nanoosakestest kanalitel on v\u00f5ime edastada elektromagneetilist energiat, mis algab Rice\u2019i \u00dclikooli teadlaste s\u00f5nul valgusena ning levib \u201etumedate plasmonite\u201c kaudu. Ameerika Keemia\u00fchingu teadusajakirjas Nano Letters hiljuti avaldatud artiklis n\u00e4idatakse, kuidas isegi korratuid, vaid 150-nanomeetri j\u00e4medustes rivides olevad nanoosakeste kogumikke on v\u00f5imalik muuta lainejuhtideks. Need v\u00f5ivad edastada signaale mitme suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra paremini kui oldi eelnevate […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25176,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-25175","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25175","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25175"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25175\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25176"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25175"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25175"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25175"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}