{"id":25181,"date":"2012-02-13T01:25:30","date_gmt":"2012-02-12T22:25:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25181"},"modified":"2012-02-13T01:29:22","modified_gmt":"2012-02-12T22:29:22","slug":"antikehadega-valmistatud-peegeldumisvastane-kate","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25181","title":{"rendered":"Antikehade abil valmistatud peegeldumisvastane kate"},"content":{"rendered":"<p><strong>Hiina Vabariigi (Taiwan) teadlased kasutasid koi silmi katva peegeldumisvastase katte analoogi valmistamiseks antikehade abi. Antikehad on suured Y kujulised orgaanilised immuuns\u00fcsteemi valgud (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Antibody\">siit<\/a>). Antud orgaanilise pinnakatte matket kasutatakse p\u00e4ikesepaneelide ning ekraanide katmiseks. Antikehade kasutamine v\u00f5imaldab j\u00e4tta vahele samme, mis on muidu pooljuhtseadmete t\u00f6\u00f6tlemisel v\u00e4ga mahukad ning k\u00e4tkevad ohtlike kemikaalide kasutamist. Kokkuv\u00f5ttes on v\u00f5imalik keskkonnas\u00f5bralikum valmistoode.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_25180\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/koisilm_1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-25180\" class=\"size-medium wp-image-25180\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/koisilm_1-300x93.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"93\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/koisilm_1-300x93.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/koisilm_1-250x77.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/koisilm_1.jpg 700w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-25180\" class=\"wp-caption-text\">Pildil on n\u00e4ha nanosammastest koostatud k\u00e4rjelaadne struktuur, millel on head peegeldavad omadused laial lainepikkuste skaalal.<\/p><\/div>\n<p>Koisilma struktuuri nime kandev nanosammaste \u00a0struktuur on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud optika ning optoelektroonika seadmete pindade katmiseks peegeldusvastase kattega. Katet on v\u00f5imalik valmistada paljude \u00fclalt-alla (<em>topp-down<\/em>) litograafiliste protsesside, n\u00e4iteks fotolitograafia, elektron-kiire litograafia, nanoprint litograafia (<em>nanoimprint litography<\/em>) ja laser-interferents litograafia abil.<\/p>\n<p>K\u00e4esolevas teadust\u00f6\u00f6s kasutasid teadlased aga koisilma pinna nanostruktuuri valmistamiseks alt-\u00fcles kasvatamise meetodi \u00fclesehitust. R\u00e4ni nanopulgad l\u00f5imiti esmalt kulla nanoosakesi tolereerivate antikehadega, mis langetati seej\u00e4rel eelnevalt kulla nanoosakestega t\u00e4idetud alumiiniumoksiid-nanopooride reale.<\/p>\n<p>Nanopulkade sisestamine pooridesse toimus tsentrifuugimise abil. Teadlasel \u00f5nnestus mikrostruktuuride pooridesse sisestamine 95% juhtudest. Antikehade vahenduseta oli \u00f5nnestumisprotsent nullil\u00e4hedane.<\/p>\n<p>Valmis kate n\u00e4itas k\u00f5rget 95% peegeldumiskoefitsenti \u00fcle laia, 200-1300 nm, lainepikkuste skaala. Iga nanopulga pikkust on seejuures v\u00f5imalik peegeldusomaduste varieerimiseks muuta.<\/p>\n<p>Bio- ja nanotehnoloogia l\u00f5imimine v\u00f5imaldab toota ekonoomselt, energia- ning ajas\u00e4\u00e4stlikult. Lisaks on teadust\u00f6\u00f6s pandud suurt r\u00f5hku tavap\u00e4raste kahjulike kemikaalide v\u00e4ltimisele.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/nanotechweb.org\/cws\/article\/lab\/48389\">Nanotechweb<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hiina Vabariigi (Taiwan) teadlased kasutasid koi silmi katva peegeldumisvastase katte analoogi valmistamiseks antikehade abi. Antikehad on suured Y kujulised orgaanilised immuuns\u00fcsteemi valgud (loe siit). Antud orgaanilise pinnakatte matket kasutatakse p\u00e4ikesepaneelide ning ekraanide katmiseks. Antikehade kasutamine v\u00f5imaldab j\u00e4tta vahele samme, mis on muidu pooljuhtseadmete t\u00f6\u00f6tlemisel v\u00e4ga mahukad ning k\u00e4tkevad ohtlike kemikaalide kasutamist. Kokkuv\u00f5ttes on v\u00f5imalik keskkonnas\u00f5bralikum [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":25180,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-25181","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25181","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25181"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25181\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25180"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25181"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25181"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25181"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}