{"id":2521,"date":"2010-04-05T12:28:18","date_gmt":"2010-04-05T09:28:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2521"},"modified":"2014-12-26T01:38:16","modified_gmt":"2014-12-25T22:38:16","slug":"efs-aastapreemia-2009","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2521","title":{"rendered":"EFS aastapreemia 2009"},"content":{"rendered":"

Selle aasta Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi aastapreemia<\/strong> anti Toomas R\u00f5\u00f5mule<\/strong> ja Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi (KBFI) terahertsi ning madalate temperatuuride t\u00f6\u00f6r\u00fchmale, maailmatasemel terahertsspektroskoopia laboratooriumi \u00fclesehitamise ja eduka k\u00e4ivitamise eest.<\/p>\n

See on tunnustus enam kui k\u00fcmne aasta pikkusele dr.
\nUrmas Nageli ja dr. R\u00f5\u00f5mu ning 2002. aastal doktorandina alustanud dr.
\nDan H\u00fcvoneni t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n

THz kiirgus v\u00f5ngutab magnetmomente tahkises.<\/strong><\/p>\n

Terahertsspektroskoopia kasutab THz-sageduspiirkonna (0.1THz kuni 10THz, 1THz=1012<\/sup>Hz) valgust ainete omaduste uurimiseks.
\nSellise valguse lainepikkus on
\n“k\u00e4ega katsutav”, ulatudes 3 millimeetrini sageduspiirkonna alumises otsas. See on k\u00fcll valgus, mida me silmaga ei n\u00e4e, aga moodustab osa samast elektromagnetkiirgusest, mille \u00fches spektriosas on n\u00e4htav valgus. Elektromagnetkiirguses on omavahel l\u00e4bi p\u00f5imunud ajas muutuv elektri- ja magnetv\u00e4li. THz spektroskoopia on eriline, sest selles sageduspiirkonnas leidub nii
\nkiirgusega resonantsis olevaid laenguid, mida liigutab kiirguse elektriv\u00e4li, kui ka magnetmomente, mida liigutab kiirguse
\nmagnetv\u00e4li. Magnetmomentide resonantssagedust saab muuta alalismagnetv\u00e4ljaga. N\u00e4iteks on elektroni spinni resonantssagedus
\n1THz magnetv\u00e4ljas 33Teslat. KBFI r\u00fchma peamine panus THz spektroskoopia arengusse on selles, et nad on ehitanud katseseadme,
\nmille abil saab suure tundlikkusega m\u00f5\u00f5ta THz kiirguse neeldumist ainetes tugevates magnetv\u00e4ljades. THz kiirguse
\nregistreeritakse \u00fclitundlike temperatuuril 0.3K t\u00f6\u00f6tavate bolomeetritega ja selle piirkonna jaoks optimeeritud
\ninterferomeetriga – riistvara, mida kasutatakse kosmoseteaduses.
\nKoos Kanada ettev\u00f5ttega Sciencetech Inc.<\/a>
\nv\u00e4lja arendatud interferomeetrit kasutas ESA
\nPlancki<\/a> kosmilise reliktkiirguse fotomeetri detektorite kalibreerimisel.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

KBFI THz r\u00fchm aastal 2010: (vasakult) dr. U.
\nNagel, dr. Min Ge, dr. T. R\u00f5\u00f5m, \u00fcli\u00f5pilane T. Uleksin ja dr. D. H\u00fcvonen.<\/p>\n

KBFI THz-r\u00fchma uurimist\u00f6\u00f6 n\u00e4itab, et magnetmomente v\u00f5ib liigutada lisaks kiirguse magnetv\u00e4ljale ka kiirguse elektriv\u00e4li (Vaata veel: http:\/\/prb.aps.org\/abstract\/PRB\/v80\/i10\/e100402,
\nhttp:\/\/prb.aps.org\/abstract\/PRB\/v76\/i13\/e134418,
\nhttp:\/\/prb.aps.org\/abstract\/PRB\/v70\/i14\/e144417,
\nhttp:\/\/prb.aps.org\/abstract\/PRB\/v69\/i14\/e144410. THz kiirguse elektriv\u00e4li v\u00f5ngutab aatomeid, mis omakorda muudab
\nelektronide liikumist keemiliste sidemete peal ja selle kaudu elektronide poolt tekitatud magnetmomendile m\u00f5juvat
\nmagnetv\u00e4lja. See avastus on seotud uute informatsiooni t\u00f6\u00f6tlemiseks ja s\u00e4ilitamiseks m\u00f5eldud materjalide,
\nmultiferroikute<\/a>,
\nv\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Selle aasta Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi aastapreemia anti Toomas R\u00f5\u00f5mule ja Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi (KBFI) terahertsi ning madalate temperatuuride t\u00f6\u00f6r\u00fchmale, maailmatasemel terahertsspektroskoopia laboratooriumi \u00fclesehitamise ja eduka k\u00e4ivitamise eest. See on tunnustus enam kui k\u00fcmne aasta pikkusele dr. Urmas Nageli ja dr. R\u00f5\u00f5mu ning 2002. aastal doktorandina alustanud dr. Dan H\u00fcvoneni t\u00f6\u00f6le. THz kiirgus v\u00f5ngutab […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[13],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2521","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teated-fyysika-ee","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2521","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2521"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2521\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2521"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2521"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2521"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}