{"id":25260,"date":"2012-02-14T13:56:35","date_gmt":"2012-02-14T10:56:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25260"},"modified":"2012-02-14T13:56:35","modified_gmt":"2012-02-14T10:56:35","slug":"uliohukeste-polupurroolkilede-moodustumine-kuldelektroodil-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25260","title":{"rendered":"\u00dcli\u00f5hukeste pol\u00fcp\u00fcrroolkilede moodustumine kuldelektroodil"},"content":{"rendered":"

Elektrit juhtivaid pol\u00fcmeere on viimaste aastak\u00fcmnete jooksul intensiivselt uuritud kui uut liiki orgaanilist materjali, millel on metallidele ja pooljuhtidele omased elektrilised ja optilised omadused \u00fchendatud tavapol\u00fcmeeride selliste omadustega nagu suhteliselt lihtne s\u00fcntees ning hea vormitavus ja t\u00f6\u00f6deldavus. <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Joonis 1. Elektrokeemiliselt s\u00fcnteesitud \u00f5hukesed PPy kiled: vasakpoolsel pildil on must PPy kile paksusega ~1 mikromeetrit, sadestatud kuldplekist elektroodile ja parempoolsel pildil pooll\u00e4bipaistev PPy kile paksusega ~ 50 nm, sadestatud vilk-Au-kile elektroodile.<\/p><\/div>\n

Pol\u00fcp\u00fcrrooli (PPy) peetakse \u00fcheks elektrit juhtivate pol\u00fcmeeride klassikaliseks esindajaks, t\u00e4nu tema vastupidavusele erinevates keskkondades ja v\u00f5imalusele saada selle pol\u00fcmeeri kilesid erinevate meetoditega, n\u00e4it. keemiline, fotokeemiline v\u00f5i elektrokeemiline protsess, mitmesugustest p\u00fcrooli (Py) lahustest, k.a. vesilahused (joonis 1). PPy-d kasutatakse juba t\u00e4na paljudes k\u00f5rgtehnoloogilistes rakendustes, n\u00e4it. keemilistes ja biosensorites, p\u00e4iksepatareides, akudes, superkondensaatorites, molekulaars\u00f5eltes, korrosioonit\u00f5rje katetena jne. Samuti loetakse pol\u00fcp\u00fcrrooli lootustandvaks materjaliks kunstlihaste valmistamisel, vastavaid uuringuid teostatakse T\u00dc Tehnoloogiainsti-tuudis (vt. T. Tamm, R. Temmer, A. Maziz<\/a>).<\/p>\n

Tartu \u00fclikooli Keemia ja F\u00fc\u00fcsika instituutide teadlaste Margus Marandi, Silvar Kallipi, Leonard Matiseni, J\u00fcri Tamme ja V\u00e4ino Sammelselja \u00e4sjailmunud artiklites [1,2] uuriti PPy kilede moodustumise erinevaid aspekte, sealhulgas ka p\u00fcrrooli adsorbtsiooni monokristalsetel kuldelektroodidel erineva Py sisaldusega vesilahustest ning erinevate lisandite, e. dopantide ioonide m\u00f5ju kile omadustele ning pinna struktuurile.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Joonis 2. T\u00fc\u00fcpilised monokristalse kuldelektroodi aatomj\u00f5umikroskoobi pildid: (a,b) kile pinna pildid ja (c) pinnaprofiil pildil (b) olevas astangu kohast; k\u00f5rguste skaala nanomeetrites.<\/p><\/div>\n

Uuringud viidi l\u00e4bi erinevates keskkondades, nii vedelikus, vaakumis kui \u00f5hus, kasutades erinevate mikroskoopide, s.h. skaneerivate teravikmikroskoopide (ingl. k. scanning probe microscope, <\/em>SPM<\/a>) ja skaneeriva elektronmikroskoobi abi. Saadud tulemuste paremaks m\u00f5istmiseks kasutati ka elektronspektroskoopilisi ja elektrokeemilisi m\u00f5\u00f5tmisi.<\/p>\n

\u00dcli\u00f5hukeste kilede teravikmikroskoopilised uuringud n\u00f5uavad, et alused, millele kiled sadestatakse oleksid v\u00e4ga siledaid. Kui kiled sadestatakse elektrokeemiliselt peavad need alused olema ka elektrit juhtivaid ning neid nimetatakse elektroodideks. Sellisteks alusteks sobivad v\u00e4ga h\u00e4sti vaakumaurustamise<\/a> teel valmistatud kullakiled, mida osatakse valmistada F\u00fc\u00fcsika Instituudis (joonis 2).<\/p>\n

\"\"<\/a>

Joonis 3. Kuldelektroodile elektrokeemiliselt s\u00fcnteesitud \u00fcli\u00f5hukese (~0.4 nm) PPy kile skaneeriva tunnelmikroskoobi abil saadud pildid: (a) \u00f5hus ja (b) lahuses.<\/p><\/div>\n

Need kiled koosnevad \u201esuurtest\u201c, l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga kuni mitu mikromeetrit, orientatsiooniga (111) monokristallilistest saarekestest, mille pinnal on suhteliselt laiad aatomsiledad alad, terrassid, mis on \u00fcksteisest eraldatud enamasti m\u00f5ne aatomtasandi k\u00f5rguste astangutega. Sellistele alustele sadestatud pol\u00fcmeerkilesid saabki uurida v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00fclalm\u00e4rgitud meetoditega.<\/p>\n

Uuringute k\u00e4igus avastati uus v\u00e4ga lihtne meetod \u00fcli\u00f5hukeste PPy kilede valmistamiseks, mille elektrilist juhtivust on v\u00f5imalik suuresti muuta ja mida on v\u00f5imalik kasutada erinevates sensorites. Samuti ilmnes, et PPy kilede kasv algab Py aluskihil saarekestena, mille elektri-juhtivus \u00f5hus on madalam kui lahuses (joonis 3).<\/p>\n

Refereeritavad t\u00f6\u00f6d:<\/p>\n

1. M. Marandi, S. Kallip, L. Matisen, J. Tamm, V. Sammelselg. Synthetic Metals 162 (2012) 162-170.<\/p>\n

2. M. Marandi, S. Kallip, V. Sammelselg, J. Tamm. Electrochemistry Communications 12 (2010) 854\u2013858.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Elektrit juhtivaid pol\u00fcmeere on viimaste aastak\u00fcmnete jooksul intensiivselt uuritud kui uut liiki orgaanilist materjali, millel on metallidele ja pooljuhtidele omased elektrilised ja optilised omadused \u00fchendatud tavapol\u00fcmeeride selliste omadustega nagu suhteliselt lihtne s\u00fcntees ning hea vormitavus ja t\u00f6\u00f6deldavus. Pol\u00fcp\u00fcrrooli (PPy) peetakse \u00fcheks elektrit juhtivate pol\u00fcmeeride klassikaliseks esindajaks, t\u00e4nu tema vastupidavusele erinevates keskkondades ja v\u00f5imalusele saada selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":25267,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,37,107,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-25260","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudised-eesti-asi","8":"category-eestist-endast","9":"category-tartu-ulikool","10":"category-teadusuudis","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25260"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25260\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25267"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}