{"id":2527,"date":"2010-04-05T23:11:48","date_gmt":"2010-04-05T20:11:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2527"},"modified":"2010-06-28T13:01:58","modified_gmt":"2010-06-28T10:01:58","slug":"pigem-efekt-kui-defekt-samm-lahemale-vaiksemate-kiiremate-grafeenipohiste-seadmeteni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2527","title":{"rendered":"Pigem efekt kui defekt – samm l\u00e4hemale v\u00e4iksemate, kiiremate grafeenip\u00f5histe seadmeteni"},"content":{"rendered":"

Kuuldes s\u00f5na ‘defekt’ m\u00f5tleme me\u00a0sellest kui\u00a0lahendust vajavast probleemist. \u00dches hiljutises uurimuses aga tekitasid L\u00f5una Florida \u00dclikooli teadlased defekti, mis v\u00f5ib ise olla lahenduseks\u00a0probleemile \u00fcha uute elektroonikaseadmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/strong>\u00a0<\/p>\n

\"Kunstniku

Kunstniku n\u00e4gemus molekulaardefekti ribast grafeenlehel. Pilt: Y. Lin, L\u00f5una Florida \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Ajakirjas Nature Nanotechnology<\/em> ilmunud artiklis kirjeldatakse professorite Matthias Batzilli<\/strong> ja Ivan Oleyniku<\/strong>\u00a0juhitud teadlaster\u00fchma uudset\u00a0lahendust, mis seisneb grafeenile lisadefekti tekitamises. Et grafeen oleks kasutatav sellistes elektroonilistes rakendustes nagu n\u00e4iteks integreeritud vooluringid, tuleb sellele\u00a0tekitada pisidefektid. Varasemad katsed tekitada vajalikke defekte on osutunud kas ebap\u00fcsivateks v\u00f5i on tekkinud olukord, kus ainult grafeenplaadi \u00e4\u00e4red v\u00f5i grafeeniribad\u00a0omavad vajaliku defektiga struktuuri.<\/p>\n

L\u00f5una Florida \u00dclikooli teadlased\u00a0t\u00f6\u00f6tasid aga v\u00e4lja viisi kuidas valmistada t\u00e4pselt piiritletud, mitme aatomi\u00a0ulatusega defekti, mis koosneb grafeenlehte paigutatud viie- ja kaheksanurksetest s\u00fcsinikur\u00f5ngastest. Selline defekt k\u00e4itub kui \u00fchedimensionaalne metalljuhe, mis juhib h\u00e4sti elektrivoolu. Seesuguseid defekte on v\u00f5imalik kasutada\u00a0metallilise sidemena\u00a0v\u00f5i s\u00fcsinikust valmistatud aatomsuuruses elektroonikaseadmete osadena.<\/p>\n

Kuidas siis teadlaster\u00fchm sellega ikkagi hakkama sai? Nad kasutasid \u00e4ra \u00fchekristallilise niklist substraadi iseorganiseeruvaid omadusi ning\u00a0tarvitasid ‘tellingutena’ metallist pinda, et valmistada kaks poolikut grafeenlehte, mis sobituksid teineteisega aatomi t\u00e4psusega. Kui kahe poole \u00e4\u00e4red \u00fcksteisele l\u00e4hendati, tekkis loomulikul teel ulatuslik joondefekt. Tunnelmikroskoopiat ning elektroonilisi struktuuriarvutusi kasutades tehti kindlaks, et sellisel uudsel \u00fchedimensionaalsel s\u00fcsiniku defektil on kogu riba laiuses t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud, perioodiline aatomstruktuur ning metallilised omadused.<\/p>\n

Selline peenike juhe v\u00f5ib tugevasti m\u00f5jutada tuleviku arvutikiipide arengut\u00a0ning suurt hulka seadmeid, mis\u00a0kiipe kasutab. 20 sajandi l\u00f5pul kirjeldasid arvutiinsenerid fenomeni nimega Moore’i seadus, mis \u00fctleb, et arvutiprotsessorisse sisseehitavate transistorite arv kahekordistub umbes iga kahe aasta tagant. See seadus on osutunud t\u00f5eseks ning kiiremate, v\u00e4iksemate ja odavamate arvutite n\u00e4ol on kogu \u00fchiskond sellest kasu l\u00f5iganud.\u00a0Viimaste aastate jooksul on mitmed f\u00fc\u00fcsikud ja\u00a0insenerid aga uskuma hakanud, et ilma l\u00e4bimurreteta uute materjalide alal v\u00f5ib Moore’i seadus end varsti ammendada. Kuna r\u00e4nil p\u00f5hinevate transistorite suurus l\u00e4heneb aasta-aastalt v\u00e4iksemaile v\u00f5imalikele m\u00f5\u00f5tmetele, on \u00fcha raskem \u00fchte protsessorisse rohkem\u00a0transistoreid mahutada.<\/p>\n

See uus avastus ei saa uutes nanoseadmetes olema aga kohe k\u00e4ttesaadav, kuid see v\u00f5ib l\u00e4hitulevikus osutuda oluliseks sammuks kiiremate ja\u00a0v\u00f5imsamate elektrooniliste seadmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/p><\/blockquote>\n

Metalljuhtmed grafeenis v\u00f5iksid tulevikus aidata hoida Moore’i seaduse poolt ennustatud mikroprotsessorite tehnoloogia arengu kiiruse taset.\u00a0L\u00f5una Florida \u00dclikooli teadlaste avastus\u00a0avab ukse uutest materjalidest elektrooniliste seadmete valmistamisele. See uus avastus ei saa uutes nanoseadmetes olema aga kohe k\u00e4ttesaadav, kuid see v\u00f5ib l\u00e4hitulevikus osutuda oluliseks sammuks kiiremate ja\u00a0v\u00f5imsamate elektrooniliste seadmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n

Teadusartikkel: http:\/\/www.nature.com\/nnano\/journal\/vaop\/ncurrent\/abs\/nnano.2010.53.html<\/strong><\/a><\/p>\n

Artikkel lehel physorg.com: http:\/\/www.physorg.com\/news189245010.html<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuuldes s\u00f5na ‘defekt’ m\u00f5tleme me\u00a0sellest kui\u00a0lahendust vajavast probleemist. \u00dches hiljutises uurimuses aga tekitasid L\u00f5una Florida \u00dclikooli teadlased defekti, mis v\u00f5ib ise olla lahenduseks\u00a0probleemile \u00fcha uute elektroonikaseadmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.\u00a0 Ajakirjas Nature Nanotechnology ilmunud artiklis kirjeldatakse professorite Matthias Batzilli ja Ivan Oleyniku\u00a0juhitud teadlaster\u00fchma uudset\u00a0lahendust, mis seisneb grafeenile lisadefekti tekitamises. Et grafeen oleks kasutatav sellistes elektroonilistes rakendustes nagu n\u00e4iteks […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-2527","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2527","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2527"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2527\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2527"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2527"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2527"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}