{"id":2528,"date":"2010-04-13T23:01:10","date_gmt":"2010-04-13T20:01:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2528"},"modified":"2010-06-28T13:00:04","modified_gmt":"2010-06-28T10:00:04","slug":"tartu-plasmafuusikud-aitavad-laanemerd-paasta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2528","title":{"rendered":"Tartu plasmaf\u00fc\u00fcsikud aitavad L\u00e4\u00e4nemerd p\u00e4\u00e4sta"},"content":{"rendered":"

PlasTEP-i projektis osalev F\u00fc\u00fcsika Instituudi gaaslahenduslabor \u00fcritab koos viieteistk\u00fcmne v\u00e4lispartneriga luua plasmal baseeruva tehnoloogia protot\u00fc\u00fcbid, mis tulevikus aitaksid v\u00e4hendada L\u00e4\u00e4nemere \u00fcmbruse vee -ning \u00f5husaastet.<\/strong><\/p>\n

Umbes kolm aastat tagasi otsisid PlasTEP-i programmi eestvedajad endale Eestist seoses kavandatava projektiga partnereid. Gaaslahenduslaboril oli aga reaalne kogemus saaste\u00fchendite eemaldamise osas olemas ning nende hiljutise uurimist\u00f6\u00f6 temaatika \u00fchildus projektiga ideaalselt. Kasuks tulid ka varasemad kontaktid INP-ga (\u00fche projekti partneriga.) PlasTEP-i projekti juhtpartneri, L\u00e4\u00e4ne-Pomarania tehnoloogiainstituudiga, selle ajani otsesest kokkupuudet ei olnud. “Kuid see projekt on kindlasti tihedama koost\u00f6\u00f6 algus,” \u00fctles Alexander Schwock<\/strong>, PlasTEP-i projektijuht.
\n

\"\"<\/a>

Tartu plasmareaktor. Foto: Matti Laan<\/p><\/div>
\nTartu \u00dclikooli gaaslahenduslabor n\u00e4eb enda peamise teadusliku eesm\u00e4rgina labori olemasoleva oskusteabe rakendamist v\u00e4ikeste m\u00f5\u00f5tmetega plasmareaktorite loomiseks, mis v\u00f5imaldavad v\u00e4hendada saastegaaside emissiooni keskkonda. Samuti peetakse oluliseks avalikkuse laialdasemat teavitamist plasmatehnoloogia v\u00f5imalustest. Projekti k\u00e4igus loodetakse luua ka lisakontakte t\u00f6\u00f6stusega ja tihendada suhtlust v\u00e4lispartneritega.<\/p>\n

Plasmareaktorite t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te on ise suhteliselt lihtne. Nimelt on tavakeemias on k\u00f5igi keemilistes reaktsioonides osalevate ainete keskmised energiad v\u00f5rdsed. See omakorda t\u00e4hendab seda, et ka nende l\u00f5pp-produktide tekkekiirus on sama, mis lagunemiskiirus. \u201eGaasilise keskkonna ioniseerimisel on v\u00f5imalik tekitada uus aine agregaatolek \u2013 plasma. Seal olevate elektronide keskmine kiirus on oluliselt suurem kui ioonide ja neutraalsete aatomite oma,\u201c selgitas Matti Laan<\/strong>, gaaslahenduslabori juhataja, elavalt. Sellises mittetasakaalulises olukorras \u00fcletab l\u00f5pp-produktide tekkekiirus oluliselt nende lagunemisekiiruse.<\/p>\n

S\u00e4\u00e4rases keskkonnas saavad v\u00e4ga edukalt tekkida mitmed keemiliselt aktiivsed \u00fchended nagu atomaarne hapnik, osoon ning ergastatud l\u00e4mmastiku ning hapniku molekulid. Viimaste abil on v\u00f5imalik lagundada n\u00e4iteks tolueeni, mida kasutatakse n\u00e4iteks epoks\u00fcvaike -ning mastikseid. Veekogudesse sattudes v\u00f5ib see aga veeloomadel mutatsioone tekitada ning on ka muidu elusolenditele m\u00fcrgine. Samuti on plasmareaktorite abil v\u00f5imalik oks\u00fcdeerida ka heitgaaside peamist komponenti \u2013 l\u00e4mmastikmonooksiidi, mis seej\u00e4rel muutub juba tunduvalt kergemini lagundatavaks aineks. Nii saab l\u00e4mmastikdioksiidi ja -trioksiidi l\u00e4mmastikuks ning hapnikuks lagundamisel toota l\u00e4mmastikv\u00e4etist. T\u00e4pselt sama kehtib v\u00e4\u00e4vel\u00fchendite kohta.<\/p>\n

Puhtam t\u00f6\u00f6stus ning keskkond tooks kaasa ka majanduslikke h\u00fcvesid – projekti k\u00e4igus loodetakse L\u00e4\u00e4nemere riikidesse tekitada tugev tehnoloogiaklaster, mis looks uusi t\u00f6\u00f6kohti. Kuigi projekti k\u00e4igus v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tavad tehnoloogiad on m\u00f5eldud peamiselt suurtele saastajatele, ei ole loodava tehnoloogia v\u00f5imalikud rakendused sellega piiratud. Indrek J\u00f5gi<\/strong>, F\u00fc\u00fcsika Instituudi kile -ja plasmatehnoloogia teadur, loodab, et PlasTEP-i k\u00e4igus tekib v\u00f5imalusi ka Eesti ettev\u00f5tetele. Plasmatehnoloogia vastu on juba huvi tundnud Airvitamin ja ABC kliima, mis m\u00f5lemad tegelevad muuhulgas ionisaatorite vahendamisega, mida saab kasutada \u00f5hu puhastamiseks. Airvitamin on muuhulgas kaalunud ka juba uute seadmete reaalset testimist.\u201cMe loodame saada oma olemasolevatele ja tulevastele plasmatehnoloogial p\u00f5hinevatele \u00f5hupuhastusseadmetele v\u00f5imalikult suurt teaduslikku tausta ja uurimusi, et kindlustada enda klientide usaldus,\u201c \u00fctles Valdur Kaus<\/strong>, Airvitamini esindaja.<\/p>\n

Uute \u00f5hu -ning veepuhastustehnoloogiate arendamisega v\u00f5ib kaasneda ka praeguste emissioone piiravate standardite karmistamine. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes t\u00e4hendaks see L\u00e4\u00e4nemere \u00fcmbruses puhtamat keskkonda, kuid v\u00f5ib kaasa tuua firmadele t\u00e4iendavaid kulutusi. Mitmed ettev\u00f5tted on avaldanud arvamust, et emissioonide rangemaks muutmine praeguses majandussituatsioonis tooks kaasa tootmise kolimise Aasia riikidesse. Viimaste l\u00f5dvemate keskkonnaregulatsioonide t\u00f5ttu v\u00f5ib l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes heitgaaside hulk hoopis kasvada. Uute plasmatehnoloogiate abil oleks v\u00f5imalik aga keskkonnakaitsele suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, nii, et see tootmisettev\u00f5tele v\u00e4ga valulikult ei m\u00f5juks. Siiski on vaja iga astutavat sammu hoolikalt kaaluda ning kindlustada uusi tehnoloogiaid puudutavate materjalide vaba levik.<\/p>\n

\u00dcheks projekti eesm\u00e4rgiks ongi plasmaf\u00fc\u00fcsika poolt pakutavate v\u00f5imaluste tutvustamist keskkonnakaitseks riiklikul tasandil. Plaanis on n\u00e4iteks plasmatehnoloogiaid k\u00e4sitleva k\u00e4siraamatu koostamine. Kuna Eestis on teadlaste otsesuhtlus poliitikakujundajate ning t\u00f6\u00f6stusega veel alles suhteliselt uus n\u00e4htus, pakub see kindlasti Tartu plasmaf\u00fc\u00fcsikutele v\u00e4ljakutseid. “Kuigi seda ei ole v\u00e4ga meeldiv tunnistada, tuleb siin eristada Eestit ja kogu L\u00e4\u00e4nemere regiooni,” nentis J\u00f5gi. Schwocki s\u00f5nul valitseb sama olukord ka Rootsis, mil nii Poolas kui ka Saksamaal teadlastel keskkonnapoliitika kujundajatega head kontaktid ning sama tendentsi on m\u00e4rgata ka Taanis. “Hoolimata k\u00f5igest peame me suutma Euroopa Liidu FP7* programmi m\u00f5jutada ning seega vajame me poliitikute toetust. Samuti vajavad ka poliitikud edulugusid,” j\u00e4\u00e4b Schwock endale kindlaks.<\/p>\n

PlasTEPi projekti rahastatakse Interreg IVb (L\u00e4\u00e4nemere regiooni programm) raames ning kestab kolm aastat.<\/p>\n

* – Seventh Framework Programme for Research and Technological Development<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

PlasTEP-i projektis osalev F\u00fc\u00fcsika Instituudi gaaslahenduslabor \u00fcritab koos viieteistk\u00fcmne v\u00e4lispartneriga luua plasmal baseeruva tehnoloogia protot\u00fc\u00fcbid, mis tulevikus aitaksid v\u00e4hendada L\u00e4\u00e4nemere \u00fcmbruse vee -ning \u00f5husaastet. Umbes kolm aastat tagasi otsisid PlasTEP-i programmi eestvedajad endale Eestist seoses kavandatava projektiga partnereid. Gaaslahenduslaboril oli aga reaalne kogemus saaste\u00fchendite eemaldamise osas olemas ning nende hiljutise uurimist\u00f6\u00f6 temaatika \u00fchildus projektiga ideaalselt. […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2528","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudised-eesti-asi","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2528","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2528"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2528\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2528"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2528"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2528"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}