{"id":2536,"date":"2010-04-06T00:34:37","date_gmt":"2010-04-05T21:34:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2536"},"modified":"2010-06-28T13:01:52","modified_gmt":"2010-06-28T10:01:52","slug":"grafeen-metall-vastastikmojust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2536","title":{"rendered":"Uued teadmised grafeeni-metalli vastastikm\u00f5judest"},"content":{"rendered":"
Hiljutise uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus leidsid teadlased Brookhaven National Laboratory’st mitmeid h\u00e4mmastavaid detaile grafeeni elektriliste ja optiliste omaduste kohta\u00a0j\u00e4lgides grafeeni kiht-kihi haaval ‘kasvamist.’\u00a0 T\u00e4nu nende uurimusele v\u00f5ib grafeenist saada materjal, mida kasutatakse tulevikus arvutite, digitaalsete ekraanide ja elektrooniliste sensorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/strong><\/div>\n

<\/strong><\/p>\n

\"Ruteeniumile

Ruteeniumile kasvatatud grafeeni kaksikkihi elektrontsoonide m\u00f5\u00f5tmised.<\/p><\/div>\n

,,Grafeen on materjal millel on t\u00f5esti potentsiaali asendada elektroonikat\u00f6\u00f6stuses kasutatavat r\u00e4ni,” lausus Peter Sutter<\/strong>, materjaliteadlane Brookhaveni Rakenduslike Nanomaterjalide Keskusest. ,,See on \u00f5huke, l\u00e4bipaistev, tugev ning h\u00e4sti voolu juhtiv – k\u00f5ik v\u00e4ga olulised omadused k\u00f5igele, mis seotud arvutikiipide, puutetundlike ekraanide ja p\u00e4ikesepatareidega.”<\/p>\n

,,Grafeen on materjal millel t\u00f5esti on potentsiaali asendada elektroonikat\u00f6\u00f6stuses r\u00e4ni.”<\/p><\/blockquote>\n

Teadlaste jaoks on \u00fcheks suurimaks v\u00e4ljakutseks nuputada v\u00e4lja viis\u00a0grafeeni masstootmiseks. Lihtsaimaks viisiks on grafiidist \u00fcksikute grafeenlehtede ‘mahakraapimine,’\u00a0 kuid selle meetodiga saadakse ainult v\u00e4ikesed, sakiliste \u00e4\u00e4rtega lehekesed, mis on enamiku rakenduste jaoks sobimatud.<\/p>\n

Sutteri t\u00f6\u00f6grupp Brookhavenis kasvatab grafeeni metallsubstraadil – meetod, mille abil on v\u00f5imalik valmistada suuri \u00fchekihilisi lehekesi v\u00e4ga laial aluspinnal(tuhandeid kordi suuremad kui t\u00fckid, mis saadud ‘kraapimismeetodil’). Selleks kuumutatakse esmalt \u00fcksik ruteeniumi kristall temperatuurile, mis \u00fcletab 1000 kraadi Celsiust, ning lastakse sellele s\u00fcsinikurikast gaasi. K\u00f5rgetel temperatuuridel\u00a0t\u00e4idavad s\u00fcsiniku aatomid\u00a0t\u00fchjad kohad metallikristallis. Kui n\u00fc\u00fcd kristalli aeglaselt jahutada, l\u00fckatakse s\u00fcsinikuaatomid metalli pinnale, kus nad moodustavad \u00fcksikuid grafeeni kihte. Tekkivate kihtide arvu on v\u00f5imalik kontrolli all hoida, j\u00e4lgides algselt ruteeniumkristalli imenduvate s\u00fcsiniku aatomite hulka.<\/p>\n

,,\u00dcks selle meetodi unikaalseid omadusi on, et me saame materjali paksust kontrolli all hoida, kasvatades grafeeni kiht kihi haaval,” lausus Sutter. ,,T\u00e4nu sellele on meil v\u00f5imalik olnud\u00a0j\u00e4lgida kuidas grafeeni struktuur ning elektrilised omadused muutuvad lisades substraadile \u00fckshaaval kihte juurde.”<\/p>\n

Ajakirjas Nano Letters<\/em> ilmunud artiklist selgusid \u00fcllatavad tulemused.\u00a0 ,,Me leidsime, et kui \u00fcksik grafeenkiht kasvatatakse sellisele metallile nagu ruteenium, sidustub metall v\u00e4ga tugevasti s\u00fcsiniku aatomitega ning muudab grafeeni tavalisi omadusi,” s\u00f5nas Sutter. ,,Need tavap\u00e4rased omadused aga taastuvad j\u00e4rgnevates kihtides.”<\/p>\n

,,Kui \u00fcksik grafeenkiht kasvatatakse sellisele metallile nagu ruteenium, sidustub metall v\u00e4ga tugevasti s\u00fcsiniku aatomitega ning muudab grafeeni tavalisi omadusi.”<\/p><\/blockquote>\n

Teiste s\u00f5nadega: esimene\u00a0ruteeniumile kasvatatud grafeenkiht k\u00fcllastab metallsubstraadi, lastes j\u00e4rgnevatel kihtidel taastada oma tavap\u00e4rased omadused.<\/p>\n

,,Selle kasvuprotsessi tulemusena k\u00e4itub kahekihiline struktuur kui isoleeritud grafeeni\u00a0\u00fcksikkiht ning kolmekihiline struktuur k\u00e4itub kui isoleeritud kaksikkiht.”<\/p>\n

Teadlastegrupi, kuhu kuuluvad lisaks Mark Hybertsen<\/strong>, Jurek Sadowski<\/strong> ning Eli Sutter<\/strong>, avastus paneb aluse tuleviku grafeenitootmisele keeruliste tehnoloogiate tarbeks ning aitab teadlastel m\u00f5ista, kuidas metallid muudavad grafeeni omadusi.<\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n

Teadusartikkel: http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nl901040v<\/a><\/p>\n

Artikkel lehel physorg.com: http:\/\/www.physorg.com\/news189413854.html<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljutise uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus leidsid teadlased Brookhaven National Laboratory’st mitmeid h\u00e4mmastavaid detaile grafeeni elektriliste ja optiliste omaduste kohta\u00a0j\u00e4lgides grafeeni kiht-kihi haaval ‘kasvamist.’\u00a0 T\u00e4nu nende uurimusele v\u00f5ib grafeenist saada materjal, mida kasutatakse tulevikus arvutite, digitaalsete ekraanide ja elektrooniliste sensorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. ,,Grafeen on materjal millel on t\u00f5esti potentsiaali asendada elektroonikat\u00f6\u00f6stuses kasutatavat r\u00e4ni,” lausus Peter Sutter, materjaliteadlane Brookhaveni Rakenduslike […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-2536","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2536","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2536"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2536\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2536"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2536"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2536"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}