{"id":25383,"date":"2012-02-20T14:02:18","date_gmt":"2012-02-20T11:02:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25383"},"modified":"2012-02-22T14:19:19","modified_gmt":"2012-02-22T11:19:19","slug":"galaktikatevaheline-ruum-on-tais-tumeainet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25383","title":{"rendered":"Galaktikatevaheline ruum on t\u00e4is tumeainet"},"content":{"rendered":"

Tokyo \u00dclikooli uurijad Universumi F\u00fc\u00fcsika ja Matemaatika Instituudist kasutasid suureskaalalisi arvutisimulatsioone ja hiljutisi vaatlusandmeid gravitatsioonilisest fokuseerimisest, et paljastada galaktikatevahelise tumeaine jaotumise seadusp\u00e4rasusi.<\/strong><\/p>\n

Uues uurimust\u00f6\u00f6s j\u00e4reldatakse, et galaktikatel pole kindlaid \u201e\u00e4\u00e4ri\u201c. Selle asemel on neil tumeainest \u00e4\u00e4repiirkonnad, mis ulatuvad l\u00e4hedalasuvate galaktikateni. Seega pole galaktikatevaheline ruum t\u00fchi, vaid t\u00e4idetud tumeainega. Uurimust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirja The Astrophysical Journal<\/em> veebruarikuu numbris, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaks pilti illustreerivad gravitatsioonilise l\u00e4\u00e4tse efekti. Parema paneeli keskmes oleva massiivse galaktika t\u00f5ttu muutuvad taustal olevate galaktikate pildid suuremaks ja heledamaks. Pilt: Joerg Colberg, Ryan Scranton, Robert Lupton, SDSS<\/p><\/div>\n

Universumis arvatakse olevat hulgaliselt n\u00e4htamatut ainet, mida teatakse tumeainena. See moodustab hinnanguliselt umbes 22 protsenti t\u00e4nap\u00e4evasest Universumist, samas kui tavaline aine moodustab Universumist vaid 4,5 protsenti. Seni on j\u00e4\u00e4nud aga vastamata k\u00fcsimus \u2013 kus paikneb enamik Universumis olevast tumeainest?<\/p>\n

Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooria ennustab, et massiivsest objektist, n\u00e4iteks galaktikast m\u00f6\u00f6duv valguskiir paindub \u201egravitatsioonilise l\u00e4\u00e4tse\u201c efekti t\u00f5ttu. Selle efekti t\u00f5ttu v\u00f5ib n\u00e4iteks kaugest galaktikast v\u00f5etud pilt \u00a0m\u00f5ne vahepealse galaktika t\u00f5ttu moonduda ja heledamaks muutuda. \u00a0Gravitatsioonilise l\u00e4\u00e4tse efekt on iseenesest aga v\u00e4ga v\u00e4ike ja seega pole seda v\u00f5imalik \u00fche \u00fcksiku galaktika puhul h\u00f5lpsasti m\u00e4rgata. Vaid hiljuti v\u00f5imaldasid Sloani Digitaalse Taeva\u00fclevaate (Sloan Digital Sky Survey) k\u00e4igus v\u00f5etud pildid miljonitest galaktikatest tuletada keskmise massijaotuse galaktikate \u00fcmber.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pinna massitihedus kauguse funktsioonina (saja tuhande valgusaasta \u00fchikutes). Sinised punktid esindavad vaatlusandmeid, samal ajal kui t\u00e4isjoon esindab arvutisimulatsiooni tulemust. N\u00e4idatud on ka keskse galaktika (punane joon) ja l\u00e4hedalolevate galaktikate (kriipsjoon) panused. Pilt: Joerg Colberg, Ryan Scranton, Robert Lupton, SDSS<\/p><\/div>\n

2010. aastal kasutas Brice Menard<\/strong>i juhitud rahvusvaheline teadust\u00f6\u00f6 meeskond kahek\u00fcmne neljast miljonist galaktikast v\u00f5etud pilte ning tuvastas edukalt gravitatsioonilise l\u00e4\u00e4tse efekti esinemise, mida p\u00f5hjustab galaktikaid \u00fcmbritsev tumeaine. Tulemuse abil m\u00e4\u00e4rasid teadlased projekteeritud aine tiheduse jaotuse \u00fcle saja miljoni valgusaasta kauguse vahemaa galaktikate keskmest.<\/p>\n

Masataka Fukugita<\/strong> ja Naoki Yoshida<\/strong> kasutasid koos Shogo Masaki<\/strong>ga v\u00e4ga suuri arvutisimulatsioone kosmiliste struktuuride moodustamisest, et leida mitmesuguseid tegureid projekteeritud aine jaotumisele. Nad n\u00e4itasid, et galaktikatel on tumeainest \u00e4\u00e4repiirkonnad, mis ulatuvad galaktika t\u00e4htede piirkonnast m\u00e4rksa kaugemale. Tumeaine jaotus on h\u00e4sti organiseeritud ning ulatub t\u00e4htedevahelisse ruumi. Galaktikate helendavad koostisosad, n\u00e4iteks t\u00e4hed, on aga koondunud piiritletud alasse. Hinnanguliselt selgitab galaktikate \u00e4\u00e4realades olev tumeaine koguhulk kosmilise massi tiheduse ja galaktikate arvu ja massi abil tuletatud tiheduse vahelise erinevuse. K\u00e4esoleva uurimust\u00f6\u00f6 abil loodetakse lahendada pikaaegne m\u00f5istatus puuduoleva tumeaine paiknemisest. Sellele teadust\u00f6\u00f6le tuginedes v\u00f5ib v\u00e4ita, et Universumis pole t\u00fchja ruumi, vaid galaktikatevaheline ruum on t\u00e4idetud tumeainega.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel:\u00a0\u201eMatter distribution around galaxies<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tokyo \u00dclikooli uurijad Universumi F\u00fc\u00fcsika ja Matemaatika Instituudist kasutasid suureskaalalisi arvutisimulatsioone ja hiljutisi vaatlusandmeid gravitatsioonilisest fokuseerimisest, et paljastada galaktikatevahelise tumeaine jaotumise seadusp\u00e4rasusi. Uues uurimust\u00f6\u00f6s j\u00e4reldatakse, et galaktikatel pole kindlaid \u201e\u00e4\u00e4ri\u201c. Selle asemel on neil tumeainest \u00e4\u00e4repiirkonnad, mis ulatuvad l\u00e4hedalasuvate galaktikateni. Seega pole galaktikatevaheline ruum t\u00fchi, vaid t\u00e4idetud tumeainega. Uurimust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirja The Astrophysical Journal veebruarikuu […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":25384,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[55],"class_list":{"0":"post-25383","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tumeaine","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25383","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25383"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25383\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25384"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25383"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25383"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25383"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}