{"id":25421,"date":"2012-02-20T10:48:37","date_gmt":"2012-02-20T07:48:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=25421"},"modified":"2012-02-20T10:48:37","modified_gmt":"2012-02-20T07:48:37","slug":"kvantarvuti-votab-kuju-yalei-ulikoolis-tehti-kvantbittide-oleku-maaramises-edusammud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=25421","title":{"rendered":"Kvantarvuti v\u00f5tab kuju: Yale’i \u00dclikoolis tehti kvantbittide oleku m\u00e4\u00e4ramises edusammud"},"content":{"rendered":"

Yale\u2019i \u00dclikooli teadlased on astunud olulise sammu l\u00e4hemale tervikliku kvantarvuti loomisele. Kvantarvutite tehnoloogia \u00fcks suuremaid lubadusi on t\u00e4nap\u00e4evaste arvutitega v\u00f5rreldes oluliselt kiirem arvutusv\u00f5imsus.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Artikli illustratsioon.<\/p><\/div>\n

Sel kuul teadusajakirjas Nature avaldatud artiklis demonstreerisid Yale\u2019i \u00dclikooli teadlased kvantbiti oleku m\u00e4\u00e4ramatuse tuvastamise ning parandamise meetodit, mis kompenseerib kvantbittide h\u00e4iritusaldist olekut. Arvutusprotsessi jooksul in situ<\/em> vigade parandamise tehnoloogia arendamine on oluline samm t\u00f6\u00f6tavate kvantarvutite ehitamises.<\/p>\n

\u201eVigade parandamiseta ei saavutaks kvantarvuti lubatud eksponentsiaalset kiiruseh\u00fcpet. V\u00e4ikesed vead summeeruksid ja p\u00f5hjustaksid arvutuste kokkujooksmise,\u201c \u00fctleb artikli \u00fcks autoreid, Yale\u2019i doktorant Matthew Reed.<\/p>\n

Kvantarvutid kasutavad informatsiooni t\u00f6\u00f6tlemiseks kvantbitte ehk kvibiteid. Kvibitid v\u00f5ivad esineda mitmel kujul, n\u00e4iteks potentsiaali l\u00f5ksustunud ioonide v\u00f5i molekulidena. Yale\u2019i teadlased valmistasid oma kvibitid \u00fclijuhtivate l\u00fclituste abil \u201ekunstlikest\u201c aatomitest. Iga kvibit peab olema suuteline kolmeks operatsiooniks, sisse- v\u00f5i v\u00e4ljal\u00fclituseks ning nende superpositsiooniks, mis on m\u00f5lema oleku segaolek. Selleks, et kvantarvuti korralikult t\u00f6\u00f6taks, tuleb kvantbiti olek korrektselt tuvastada. Kvibitid on aga altid olekumuutustele ehk vigadele, mis on tuvastamisprotsessi olulised segajad.<\/p>\n

Yale\u2019i teadlaste demonstreeritud veaparandus arvutikiibisarnanes \u00fclijuhtivas tahkis-loogikal\u00fclituses on esimene omalaadne protseduur. Meetod seisneb kvibiti algoleku ning v\u00f5imalike muutuste tuvastamises ning vajadusel oleku varieerimises.<\/p>\n

\u201eMeie tulemuse kombinatsioon teiste laborite t\u00f6\u00f6dega kvibitide koherentsuse parendamise osas n\u00e4itab, et \u00fclijuhtivad loogikal\u00fclitused v\u00f5ivad saada kvantarvuti piltlikuks alusm\u00fc\u00fcriks,\u201c lisas t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht Robert Schoelkopf.<\/p>\n

Yale\u2019i teadlased, sealhulgas k\u00e4esoleva artikli autorid, arendasid varem v\u00e4lja maailma esimese tahkis- tavap\u00e4rasele arvutiprotsessorile \u00a0sarnaneva kvantarvuti protsessori.<\/p>\n

Allikas: Yale’i \u00dclikool<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Yale\u2019i \u00dclikooli teadlased on astunud olulise sammu l\u00e4hemale tervikliku kvantarvuti loomisele. Kvantarvutite tehnoloogia \u00fcks suuremaid lubadusi on t\u00e4nap\u00e4evaste arvutitega v\u00f5rreldes oluliselt kiirem arvutusv\u00f5imsus. Sel kuul teadusajakirjas Nature avaldatud artiklis demonstreerisid Yale\u2019i \u00dclikooli teadlased kvantbiti oleku m\u00e4\u00e4ramatuse tuvastamise ning parandamise meetodit, mis kompenseerib kvantbittide h\u00e4iritusaldist olekut. Arvutusprotsessi jooksul in situ vigade parandamise tehnoloogia arendamine on oluline […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":25422,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-25421","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25421","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=25421"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/25421\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/25422"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=25421"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=25421"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=25421"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}